TÄNA AJALOOS, 29. august ⟩ Keelustati Nõukogude Liidu kommunistlik partei
1991 – NSV Liidu ülemnõukogu keelustas Nõukogude Liidu kommunistliku partei (NLKP) tegevuse.
Keelustamisele eelnenud augustiputši tagajärjel astus Mihhail Gorbatšov tagasi ja ülemnõukogu keelustas partei tegevuse. 1992. aasta 30. novembril kinnitas Venemaa ülemkohus otsuse kehtivust ja keelustas isegi partei taasasutamise. Lisaks tunnustati president Jeltsini
More hinnangut, mille kohaselt ei olnud NLKP mitte poliitiline partei, vaid kuritegelik organisatsioon, mis oli Nõukogude Liitu diktaatorlikult valitsedes rikkunud selle konstitutsiooni.
Parteile lojaalsed aktivistid koondusid hiljem Venemaa kommunistlikku parteisse ja tegutsevad selle nime all tänaseni. Samas on NLKP järglase tiitlile pretendeerivaid poliitilisi organisatsioone Venemaal mitu.
29. augusti sündmused Eestis:
1346 – Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs Harju- ja Virumaa koos Tallinnaga Saksa ordule. Samal aastal anti või müüdi see Saksa ordu Liivimaa harule haldamiseks.
1853 – asutati Tartu kõrgem linna tütarlastekool.
1917 – Tallinna töölismajas algas 1. septembrini kestnud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Enamlastel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.
1920 – tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eesti esimese olümpiakulla.
1921 – Eestist jõudis Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis oli mõeldud Venemaa näljahädalistele.
1925 – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitu näidendit.
1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestussammas.
1932 – Johannes Jostmann valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.
1964 – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.
1990 – saateid alustas Interliikumise raadiojaam Nadežda.
1991 – esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.
1991 – Eesti Vabariigi ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eestis asuvate liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks saamise kohta.
2008 – Võrus avati Kuperjanovi pataljoni uus kompleks, mis läks maksma 243 miljonit krooni. See oli kaitseministeeriumi tollal suurim ühekordne ehitushange.
2011 – Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält. Vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. 2 hääletusedelit olid kehtetud ja 1 märgistamata.
Ja maailmas:
70 – Roomlased vallutasid Jeruusalemma.
1526 – sultan Suleiman I andis ungarlastele hävitava löögi Mohácsi lahingus. Sündmus tähistab Ungari kuningriigi lõppu ning sajanditeks ka Ungari riikluse lõppu.
1533 – konkistadoorid hukkasid kägistusraudadega viimase inkade kuninga Atahualpa (Atawallpa).
1541 – türklased vallutasid Buda.
1632 – sündis inglise filosoof John Locke.
1756 – Friedrich Suur ründas Saksimaad, puhkes seitsmeaastane sõda.
1831 – Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. More leiutas dünamo.
1885 – Gottlieb Daimler patenteeris esimese mootorratta.
1915 – sündis rootsi näitlejanna Ingrid Bergmann.
1919 – Punaarmee vallutas Pihkva.
1941 – Soome väed vabastasid Viiburi.
1944 – algas Slovakkia rahvuslik ülestõus.
1949 – NSV Liit katsetas Semipalatinski tuumapolügoonil esimest korda tuumarelva.
1958 – sündis Michael Jackson.
1966 – San Franciscos Candlestick Parki staadionil toimus ansambli The Beatles viimane avalik kontsert.
1973 – Iirimaa ranniku lähedal vajus Kanadas ehitatud sukeldusaparaat Pisces III lekke tõttu 480 meetri sügavusele, pardal olnud kaks meest päästeti neli päeva hiljem, kui neil oli jäänud hapnikku veel vaid 12 minutiks.
1982 – suri Ingrid Bergmann.
1991 – NSV Liidu ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.
1992 – USAs Californias asutati meelelahutusettevõte, voogedastusteenust pakkuv ja seriaale tootev Netflix.
1995 – tehti ebaõnnestunud atentaat Gruusia juhile Eduard Ševardnadzele.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
29. august on Gregoriuse kalendri 241. (liigaastal 242.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. august (1901–2099).
Sündmused
- 1346 – Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs Harju- ja Virumaa koos Tallinnaga Saksa ordule.[1] Samal aastal anti või müüdi[küsitav] see Saksa ordu Liivimaa harule haldamiseks.
- 1853 – asutati Tartu Kõrgem Linna Tütarlastekool.[2]
- 1917 – Tallinna Töölismajas algas 1. septembrini kestnud VSDTP Põhja-Balti organisatsioonide II konverents. Bolševikel oli 7350 liiget, neist Tallinna organisatsioonis 2302 eestlast, 523 venelast ja 357 lätlast.
- 1920 – tõstja Alfred Neuland võitis Antwerpenis Eestile esimese olümpiamängude kuldmedali.
- 1921 – Eestist jõuab Moskvasse toiduaineid vedav rong, mis on mõeldud Venemaa näljahädalistele.[2]
- 1925 – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitu näidendit.[2]
- 1926 – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.[2]
- 1932 – Johannes Jostmann valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.
- 1964 – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.[2]
- 1990 – saateid alustas Interliikumise raadiojaam Nadežda.[3]
- 1991 – esimese välisriigi suursaatkonnana Eestis taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.
- 2011 – Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Toomas Hendrik Ilves, kes kogus 73 häält. Vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält. 2 hääletusedelit olid kehtetud ja 1 märgistamata.[4]
Maailmas
- 70 – roomlased vallutasid Jeruusalemma.
- 1526 – sultan Suleiman I andis ungarlastele hävitava löögi Mohácsi lahingus. Sündmus tähistab Ungari kuningriigi lõppu ning sajanditeks ka Ungari riikluse lõppu.
- 1533 – konkistadoorid hukkasid kägistusraudadega viimase inkade kuninga Atahualpa (Atawallpa).
- 1541 – türklased vallutasid Buda.
- 1756 – Friedrich Suur ründas Saksimaad, puhkes Seitsmeaastane sõda.
- 1831 – Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni.
- 1833 – Inglise parlament võttis vastu "Factory Acti", millega seati esimest korda piirangud tekstiilitööstuses töötavate laste ja noorte tööajale. Alla üheksa-aastaste laste töö keelustati.
- 1842 – Nankingi rahulepinguga lõppes Esimene oopiumisõda Suurbritannia ja Hiina Qingi riigi vahel.
- 1885 – Gottlieb Daimler sai patendi oma Reitwagenile – mootorratta prototüübile.
- 1893 – USA leiutaja Whitcomb Judson sai tõmbluku patendi.
- 1919 – Punaarmee vallutas Pihkva.[5]
- 1941 – Soome väed vabastasid Viiburi.
- 1944 – algas Slovaki Rahvuslik Ülestõus.[6]
- 1949 – NSV Liit katsetas Semipalatinski tuumapolügoonil esimest korda tuumarelva.
- 1966 – USA-s San Franciscos Candlestick Parki staadionil toimus ansambli The Beatles viimane avalik kontsert.
- 1991 – NSV Liidu Ülemnõukogu keelustas NLKP tegevuse.
- 1991 – Kasahstanis suleti Semipalatinski tuumapolügoon.
- 1995 – tehti atentaat Gruusia presidendile Eduard Ševardnadzele.
- 1997 – asutati Ameerika Ühendriikide meelelahutusettevõte Netflix.
- 2005 – orkaan Katrina jõudis USA kagurannikule, tulvavesi ujutas üle New Orleansi ning mitmed alad Louisiana, Mississippi ja Alabama osariigis. Hukkus üle 1000 inimese ning rahaline kahju küündis hinnanguliselt üle 125 miljardi euro.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 29. augustil
- 1619 – Jean-Baptiste Colbert, prantsuse rahandusminister
- 1632 – John Locke, inglise filosoof
- 1862 – Maurice Maeterlinck, belgia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1911
- 1871 – Albert Lebrun, Prantsusmaa president 1932–1940
- 1904 – Artur Mägi, eesti õigusteadlane
- 1915 – Ingrid Bergman, rootsi näitleja
- 1920 – Charlie Parker, ameerika saksofonist
- 1935 – Ülo Vooglaid, eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik
- 1936 – John McCain, USA poliitik
- 1939 – Joel Schumacher, ameerika filmirežissöör
- 1940 – Jüri Toomre, eesti astrofüüsik
- 1946 – Bob Beamon, USA kaugushüppaja
- 1946 – Jüri Grauberg, eesti humorist ja kirjanik
- 1951 – Kersti Ulmas, eesti rahvatantsupedagoog
- 1951 – Viive Kuks, eesti graafik
- 1954 – Sirje Grossmann-Loot, eesti lastekaitsetegelane
- 1955 – Ülar Ploom, eesti kirjandusteadlane ja luuletaja
- 1956 – Maanus Mikkel, eesti keraamik
- 1958 – Michael Jackson, ameerika laulja
- 1960 – Viire Valdma, eesti näitleja
- 1971 – Toomas Uibo, eesti lennundusspetsialist, poplaulja ja poliitik
- 1976 – Jon Dahl Tomasson, taani jalgpallur
- 1979 – Kristjan Rahnu, eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja)
- 1980 – David Desrosiers, kanada muusik
- 1983 – André Levins, USA räppar
- 1993 – Liam Payne, briti muusik (One Direction)
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 29. augustil
- 886 – Basileios I, Bütsantsi keiser
- 1526 – Ludvík Jagellonský, tšehhi ja ungari kuningas
- 1533 – Atahuallpa, Sapa Inca
- 1799 – Paavst Pius VI (Giovanni Angelo Braschi)
- 1828 – Ludwig August Struve, saksa arst
- 1933 – August Kirsimägi, eesti kirjanik
- 1935 – Astrid Sofia Lovisa Thyra, belglaste kuninganna
- 1965 – Artur Saueselg, eesti sõjaväelane
- 1975 – Eamon de Valera, Iiri riigimees
- 1982 – Ingrid Bergman, rootsi näitleja
- 1987 – Lee Marvin, ameerika filminäitleja
- 2000 – Per Olof Håkansson, Rootsi poliitik
- 2010 – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- 1966 – kuu madalaim õhutemperatuur −2 °C (Kuusikul, Türil ja Lääne-Nigulas)
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 48
- 1 2 3 4 5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 958
- ↑ http://www.vvk.ee/arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimised-2011-aastal/
- ↑ Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 121.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2012. Vaadatud 30. augustil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)