TÄNA AJALOOS, 28. august ⟩ Algas liikumine esimese eestikeelse kõrgema õppeasutuse loomiseks
1869 – Venemaa keiser andis loa korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks.
Aleksandrikooli mõtte algatajad olid kooliõpetajad Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud keisri Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline eestikeelne kõrgem õppeasutus. Mõte tekkis 1860. aastatel, kuid leidis suurema poolehoiu 1870. aastatel, pärast esimest üldlaulupidu. 6.–7. juulil 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee, mis hakkas koordineerima linnades ja kihelkondades asuvate kohalike komiteede tegevust. Kooliloomisliikumise keskuseks kujunes Tartu ja selle juhiks, peakomitee presidendiks, sai Jakob Hurt
More.
Aleksandrikooli komiteede eesmärk oli koguda kooli avamiseks raha, peakomitee pidi aga hea seisma selle eest, et seda kasutataks sihtotstarbeliselt. Peale selle tegeleti komiteedes, eriti aga peakomitees, ka eesti rahvusküsimuse arutamisega – peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ja väljaspool Eestit 7 abikomiteed.
1888. aastal avati Eesti Aleksandrikool Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas ja mitte eesti-, vaid venekeelsena. Võimudepoolseks järeleandmiseks oli vaid see, et eesti keel oli koolis kohustuslik õppeaine. Rahvas hindas ka seda, et koolil oli põllumajanduslik kallak ja põllutööd õpetati eesti keeles.
28. augusti sündmused Eestis:
1690 – Tartus avas taas uksed Tartu ülikool (ld Academia Gustavo-Carolina).
1869 – Venemaa keiser lubas korjata annetusi luua kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks.
1922 – ilmus Eesti esimese kõmulehe Esmaspäev esimene number.
1926 – Harju panga direktor Gustav Linquist vabanes vanglast.
1937 – sündis keeleteadlane ja poliitik Mati Hint.
1938 – president Konstantin Päts
More külastas Hiiumaad.
1939 – Konstantin Päts More ja Jaan Tõnisson More valiti Tartu aukodanikeks.
1941 – Tallinn langes Saksa vägede kätte.
1942 – Tallinna Nõukogude vägedest vabastamise esimesel aastapäeval teatas kindralkomissar Litzmann, et on saadud luba eesti rahvusliku väekoondise – Eesti Leegioni – formeerimiseks Relva-SS–i koosseisus.
1953 – sündis dirigent Tõnu Kaljuste
Tõnu Kaljuste (sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas) on Eesti koori- ja orkestrijuht. More.
1991 – Eesti valitsus kinnitas määrusega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra.
1994 – Narva-Jõesuu linnavalitsuse hoone sai pommiplahvatuses tõsiseid kahjustusi.
2003 – Pärnumaal sattus Pärnu-Tallinna liinil sõitnud ASi Taisto kaugliinibuss raskesse liiklusõnnetusse, milles sai kaks inimest surma ja viis vigastada.
2008 – Tartus avati linna suurim, 42 000 ruutmeetri suurune meelelahutus- ja vaba aja keskus Tasku.
2018 – Tallinnas avati Haabersti liiklussõlm, mis oli esimene kolmetasandiline liiklussõlm Eestis.
2020 – Tartus Toomemäel avati riigikohtu renoveeritud hoone.
Ja maailmas:
410 – Itaaliasse Alarich I juhtimisel tunginud läänegoodid vallutasid ja rüüstasid Rooma.
476 – Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
489 – Theoderich Suur võitis Odoakeri Isonzo lahingus.
1189 – algas Akko piiramine.
1521 – Türgi hõivas Belgradi.
1599 – Soomes toimus Paimio lahing.
1749 – sündis saksa kirjanik Johann Wolfgang von Goethe
Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor. Ta on üks tähtsamaid saksa proosakirjanikke ja luuletajaid. More.
1828 – sündis vene kirjanik Lev Tolstoi
Lev Nikolajevitš Tolstoi (Tolstoi ise hääldas eesnime kujul Ljov; eesti keeles kasutatakse ka nimekuju Leo Tolstoi; More.
1833 – Suurbritannias keelustati orjapidamine.
1859 – magnettorm põhjustas põhjapoolkeral, isegi Jaapanis laialdaselt vaadeldavaid virmalisi.
1884 – tornaadost tehti esimene teadaolev foto.
1916 – Saksamaa kuulutas sõja Rumeeniale, Itaalia Saksamaale.
1921 – Nestor Mahno ületas koos 78 kaaslasega Dnestri jõel Rumeenia piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.
1922 – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutilise kinnisvarareklaami.
1925 – sündis vene kirjanik Arkadi Strugatski.
1941 – NSVL ülemnõukogu presiidiumi otsusega likvideeriti Volgasakslaste autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik.
1990 – Iraak kuulutas Kuveidi oma 19. provintsiks.
1996 – lahutati Briti toonipärija prints Charlesi ja printsess Diana viisteist aastat kestnud abielu (paar laulatati 29.07.1981).
2014 – Türgi presidendiks sai Recep Tayyip Erdoğan
Recep Tayyip Erdoğan ([ˈredžep ˈtɑiip ˈärdoan]; sündinud 26. veebruaril 1954) on Türgi poliitik, alates 28. augustist 2014 Türgi president. More, enne seda oli ta alates 2003. aasta 14. märtsist olnud Türgi peaminister.
2024 – tennise suure slämmi turniiril US Openil peeti kõigi aegade pikim matš: britt Daniel Evans (ATP 184.) alistas 5 tundi ja 35 minutit kestnud matšis venelase Karen Hatšanovi (ATP 22.) 6:7 (6), 7:6 (2), 7:6 (4), 4:6, 6:4.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
28. august on Gregoriuse kalendri 240. (liigaastal 241.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. august (1901–2099).
Sündmused
- 1690 – Tartus avas taas uksed Tartu ülikool (Academia Gustavo-Carolina).[1]
- 1869 – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks.[1]
- 1922 – ilmus Eesti esimese kõmulehe – Esmaspäev – esimene number.[1]
- 1926 – Harju Panga direktor Gustav Linkvist vabanes vanglast.
- 1941 – Teine maailmasõda: Tallinn langes Saksa vägede kätte.
- 1942 – Tallinna Nõukogude vägedest vabastamise esimesel aastapäeval teatas kindralkomissar Litzmann, et on saadud luba eesti rahvusliku väekoondise – Eesti Leegioni – formeerimiseks Relva-SS-i koosseisus.
Maailmas
- 476 – Odoaker vallutas ja tappis Lääne-Rooma vägede ülemjuhataja Orestese.
- 489 – idagoodid Theoderich Suure juhtimisel võitsid Isonzo lahingus Odoakeri vägesid.
- 1189 – Kolmas ristisõda: algas Akko piiramine.
- 1521 – Osmanite riik hõivas Belgradi.
- 1565 – Pedro Menéndez de Avilés asutas Floridas St. Augustine'i vanima tänini asustatud USA linna.
- 1599 – Soomes toimus Paimio lahing.
- 1833 – Suurbritannias keelustati orjapidamine.
- 1845 – USAs ilmus populaarteadusliku ajakirja Scientific American esimene number.
- 1879 – Britid vangistasid Cetshwayo kaMpande, suulude viimase suveräänse kuninga ning juhi Suulusõjas,
- 1884 – tornaadost tehti esimene teadaolev foto.
- 1898 – apteeker Caleb Bradham nimetas enda väljatöötatud joogi Brad's Drinki ümber Pepsi-Colaks.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Rumeeniale, Itaalia Saksamaale.
- 1921 – Nestor Mahno ületas koos 78 kaaslasega Dnestri jõel Rumeenia piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.[2]
- 1922 – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, ettevõtte Queensboro Realty 10-minutise kinnisvarareklaami.
- 1941 – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega likvideeriti Volgasakslaste ANSV.[3]
- 1963 – üle 200 000 inimese osales Washingtoni protestimarsil töökohtade ja vabaduse eest. Millel Martin Luther King pidas oma "I Have a Dream" ('Mul on üks unistus') kõne.
- 1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: Iraak kuulutas Kuveidi oma 19. provintsiks.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 28. augustil
- 1749 – Johann Wolfgang von Goethe, saksa kirjanik
- 1770 – Johann Karl Simon Morgenstern, Tartu Ülikooli professor
- 1828 – Lev Tolstoi, vene kirjanik
- 1894 – Karl Böhm, Austria dirigent
- 1899 – Andrei Platonov, vene kirjanik
- 1908 – Robert Merle, prantsuse kirjanik
- 1911 – Joseph Luns, Hollandi poliitik, NATO peasekretär 1971–1984
- 1925 – Juri Trifonov, vene kirjanik
- 1925 – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
- 1928 – Aleksander Rjabov, Eesti klarnetist
- 1928 – Paul Laan, eesti kirjandusteadlane
- 1929 – Nikolai Kormašov, Eesti maalikunstnik
- 1937 – Mati Hint, eesti keeleteadlane ja poliitik
- 1938 – Paul Martin, Kanada poliitik
- 1941 – Toomas Leius, eesti tennisist
- 1941 – Helga Ojalo, eesti baleriin
- 1943 – Andres Ild, eesti näitleja
- 1949 – Jaan Tammsaar, eesti kunstnik
- 1950 – Rein Joamets, eesti teleajakirjanik
- 1953 – Tõnu Kaljuste, eesti dirigent
- 1953 – Kalev Külv, eesti kergejõustiklane
- 1953 – Aare Reenumägi, Eesti riigiametnik
- 1954 – Ralf Palo, Eesti politseiametnik
- 1954 – Reet Villig, eesti kunstiajaloolane
- 1957 – Toivo Jürgenson, Eesti poliitik
- 1960 – Gunnar Okk, eesti majandustegelane
- 1970 – Priit Veski, eesti ajakirjanik
- 1972 – Markus Kasemaa, eesti maalikunstnik
- 1977 – Tiit Ojasoo, eesti teatrilavastaja
- 1978 – Andrei Šilin, Eesti sõudja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 28. augustil
- 430 – Augustinus, pühak ja filosoof
- 876 – Ludwig Sakslane, esimene Ida-Frangi riigi kuningas
- 1645 – Hugo Grotius, hollandi õigusfilosoof
- 1842 – Peter Fendi, Austria kunstnik
- 1919 – Adolf Schmal, Austria juudist jalgrattasportlane ja vehkleja
- 1941 – Johannes Lauristin, Eesti poliitik ja kommunist
- 1941 – Adolf Pauk, Eesti poliitik ja kommunist
- 1943 – Boris III, Bulgaaria tsaar Saksi-Coburg-Gotha dünastiast
- 1943 – Georg Hellat, eesti ehitusmeister
- 1949 – Jaan Jaago, eesti maadleja
- 1959 – Bohuslav Martinů, tšehhi helilooja
- 1972 – William, Briti kuningliku perekonna liige, kuningas George V lapselaps ja Gloucesteri hertsogi Henry poeg
- 1979 – Konstantin Simonov, vene kirjanik
- 1984 – Muḩammad Najīb, Egiptuse sõjaväelane ja poliitik
- 1987 – John Huston, USA filmirežissöör ja -näitleja
- 1988 – Paul Grice, Briti filosoof
- 1988 – Arnold Kivimäe, eesti agronoom
- 1999 – Juhan Kallaste, eesti vaimulik ja näitleja
- 2000 – Ott Kool, eesti ajakirjanik
- 2003 – Evald Jaagus, Eesti sõjaväelane
- 2006 – Heino Lipp, eesti kergejõustiklane
- 2007 – Juhan Saar, eesti kirjanik
- 2008 – Paul Albert Teder, Eesti sõjaväelane
- 2026 – Harald V, Norra kuningas
Pühad
- ...
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Tõnu Trubetsky. Anarhistid : anarhia agendid. Maailmarevolutsiooni prelüüd : anarhistliku liikumise ajalugu. Tallinn, 2003, lk. 302
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 429