TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin
/nginx/o/2019/08/27/12504141t1hb9b2.jpg)
1976 – Hiinas asuvat Tangshani linna tabas 7,8-magnituudiline maavärin.
1976. aasta 28. juuli varahommikul kell 3.42 toimus 20. sajandi suurim seismiline katastroof –Tangshani maavärin More
Maavärina epitsenter asus otse Tangshani linna all, 160 km Pekingist ida suunas. Maavärina magnituud oli 7,8.
Suur Hiina tööstuslinn hävis maatasa, suri umbes 243 000 inimest. Majanduslikku kahju hinnati 2 000 000 000 USA More dollarile.
28. juuli sündmused Eestis:
1884 – Tartu Peetri kirik õnnistati sisse.
1910 – Pirital toimusid mitmevõistlused, mille raames peeti esimene aerutamisvõistlus Eestis.
1913 – Poolas Breslaus lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus eestlastest oli parim esikoha saanud Georg Baumann.
1922 – Ameerika Ühendriigid More tunnustasid Eesti Vabariiki de jure.
1933 – Soome saadik Aarne Vuorimaa tegi lahkumisvisiidi Riigivanem Jaan Tõnissonile.
1934 – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Kuressaare linnapea Aleksander Lepiku.
1937 – Rahvuskogu võttis vastu kolmanda Eesti põhiseaduse.
1942 – SA staabiülem Victor Lutze külastas Tallinna.
1992 – Eesti Panga käskkirja kohaselt pöörati hoiused, mis olid suuremad kui 50 000 rubla, kroonideks kursiga 10 rubla = 1 kroon.
1992 – Suri lavastaja ja humorist Sulev Nõmmik More.
1993 – Jäägrikompanii lahkus relvi ära andmata Paldiskist.
2005 – AS GO Group avas Tallinnas reisikeskuse Balti Jaam koos Shnelli hotelliga, investeeringu kogumaksumus oli 92 miljonit krooni.
2023 – Sai teatavaks, et Raul Kirjanen võttis oma valdusfirmast OÜst Biofuel dividende 39,8 miljonit eurot, tegemist oli Eesti äriajaloos eraisiku dividendirekordiga.
Ja maailmas:
1609 – inglise merehädalised laevalt Sea Venture asustasid Bermuda.
1821 – Peruu kuulutas välja iseseisvuse.
1868 – USA More Kongress ratifitseeris USA More põhiseaduse 14. paranduse, millega mustanahalised said kodanikuõigused.
1914 – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja.
1922 – Ameerika Ühendriigid More tunnustasid Läti Vabariiki de jure.
1945 – USA More pommitaja B-25 põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingi hoonet, hukkus 13 inimest.
1976 – Hiinas hävitas 7,9-magnituudine maavärin Tangshani linna. Kaasaja ohvriterohkemas loodusõnnetuses hukkus 243 000 ja vigastada sai 164 000 inimest.
1984 – Los Angeleses avati 1984. aasta suveolümpiamängud.
2012 – Londonis avati XXX suveolümpiamängud, mis kestsid kuni 12.08.12. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud toimusid kolmandat korda – varem toimusid need 1908. ja 1948. aastal).
2023 – Twitteri senine logo – sinivalge lind – asendus X-tähega.
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
28. juuli on Gregoriuse kalendri 209. (liigaastal 210.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1884 – Tartu Peetri kirik õnnistati sisse.[1]
- 1910 – Pirital toimusid mitmevõistlused, mille raames peeti esimene aerutamisvõistlus Eestis.[2]
- 1913 – Poolas Breslaus lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus eestlastest oli parim maailmameistriks tulnud Georg Baumann.[2]
- 1922 – Ameerika Ühendriigid tunnustasid Eesti Vabariiki de jure.[3]
- 1933 – Soome saadik Aarne Vuorimaa tegi lahkumisvisiidi riigivanem Jaan Tõnissonile.
- 1937 – Rahvuskogu võttis vastu kolmanda Eesti põhiseaduse.[4]
- 1942 – SA staabiülem Victor Lutze külastas Tallinna.
- 1993 – Pullapää kriis: Jäägrikompanii lahkus relvi ära andmata Paldiskist.
Maailmas
- 1609 – inglise merehädalised laevalt Sea Venture asustasid Bermuda.
- 1821 – José de San Martín kuulutas Lima vallutamise järel välja Peruu iseseisvuse.
- 1868 – USA Kongress ratifitseeris USA põhiseaduse 14. paranduse, millega mustanahalised said kodanikuõigused.
- 1914 – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Algas Esimene maailmasõda.
- 1922 – Ameerika Ühendriigid More tunnustasid Eesti Vabariiki ja Läti Vabariiki de jure.[5]
- 1945 – USA pommitaja B25 põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingu hoonet, hukkus 13 inimest.
- 1951 – Genfis sõlmiti Euroopa sõjapõgenike staatust määratlev Pagulasseisundi konventsioon.
- 1976 – Hiinas hävitas 7,9-magnituudine maavärin Tangshani linna. Nüüdisaja ohvriterohkemas loodusõnnetuses hukkus 242 000 ja vigastada sai 164 000 inimest.
- 1984 – Ameerika Ühendriikides Los Angeleses avati 1984. aasta suveolümpiamängud.[6]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 28. juulil
- 1887 – Marcel Duchamp, prantsuse maalikunstnik
- 1902 – Karl Popper, briti filosoof
- 1928 – Vive Tolli, eesti graafik
- 1943 – Richard Wright, inglise klahvpillimängija
- 1947 – Barbara Ferrell, USA More kergejõustiklane
- 1954 – Hugo Chávez, Venezuela poliitik
- 1959 – Aarne Saluveer, eesti dirigent
- 1969 – Ando Kiviberg eesti muinsuskaitsja ja pärimusmuusik
- 1974 – Juku-Kalle Raid, eesti ajakirjanik, luuletaja ja poliitik
- 1983 – Heiko Rannula, eesti korvpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 28. juulil
- 1741 – Antonio Vivaldi, itaalia helilooja
- 1750 – Johann Sebastian Bach, saksa helilooja
- 1794 – Maximilien Robespierre, prantsuse revolutsionäär
- 1794 – Louis Antoine Léon de Saint-Just, prantsuse revolutsionäär
- 1842 – Clemens Brentano, saksa kirjanik
- 1969 – Konstantin Skorobogatov, vene näitleja
- 1992 – Sulev Nõmmik, eesti näitleja ja lavastaja
- 1998 – Zbigniew Herbert, poola luuletaja ja proosakirjanik
- 2009 – Arnold Ravel, eesti tõlkija ja toimetaja
- 2013 – Eileen Brennan, USA More filminäitleja
Tähtpäevad
Nimepäev
Ilmarekordid
- 2010 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (Narva-Jõesuu, +34,3 °C). Eelmine rekord oli registreeritud 15. juulil.[7]
- 2010 – kuu kõrgeim õhutemperatuur Narvas (+34,5 kraadi) ja Jõhvis (+33,7 kraadi).[8]
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 151
- 1 2 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2016. Vaadatud 22. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 122.
- ↑ Uldis Germanis. Läti rahva elurada. Tartu, 1995, lk. 241
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/los-angeles-1984
- ↑ В Нарва-Йыэсуу установлен новый температурный рекорд, Postimees.ru, 28.07.2010
- ↑ Как в тропиках: в субботу в Кунда был побит температурный рекорд, Postimees, 11.07.2021 (vaadatud 12.07.2021)