See artikkel räägib 1910 asutatud ajalehest; aastail 1901–1905 Tallinnas ilmunud päevalehe kohta vaata artiklit Teataja; 1930 asutatud ajalehe kohta vaata artiklit Uus Eesti (1930)

Tallinna Teataja oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1910–1922 Tallinnas.

Ajalehe asutasid 1910 aastal ajalehe Virulase juurest lahkunud ajakirjanikud (Jakob Mändmets, Paul Olak, Eduard Hubel jt)^[1], ajaleht oli Eesti Rahvaerakonna häälekandja, mis ilmus kuus korda nädalas. Esimene number ilmus 13. veebruaril 1910. Aastatel 1911–1916, kui väljaande peatoimetaja oli Konstantin Päts, oli ajaleht suhteliselt radikaalne. Päts kindlustas Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste majandusliku baasi, andes ajalehtede väljaandmise Peterburi Eesti Kirjastusühisuse "Ühiselu" (1911. aasta augustist Eesti Kirjastuse Osaühing "Ühiselu") kätte. 1910–1919 ilmus kolm korda nädalas lisaks lühiväljaanne Tallinna Uudised. Lisaks veel mitu lisa. Tallinna Teataja toimetuses töötasid Kaarel Eenpalu ja Eduard Hubel.

31. oktoobril 1917 tegi Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (oli end kõrgeimaks võimuks kuulutanud 27. oktoobril 1917) otsuse sulgeda Tallinna suuremad ajalehed, kelle hulgas oli ka Tallinna Teataja, ning nende varandus konfiskeerida. Varanduse konfiskeerimise otsus oli aga nii vägivaldne ja enneolematu (ilmselt kohaliku komitee omaalgatus), et see tühistati juba järgmisel päeval. Suletud Tallinna ajalehed hakkasid aga uute nimede all edasi ilmuma ja Tallinna Teatajast sai Teataja. Kui Teataja 12. detsembril 1917 suleti, süüdistatuna Nõukogude-vastases kihutustöös, hakkas ajaleht ilmuma teiste nimede all: Eestimaa (18.–21. detsembril 1917) ja Kodumaa (23. detsember 1917), kuni 23. detsembril otsustas Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee kõik "võõrad" ajalehed sulgeda ja Teataja varanduse enamliku Eesti Teataja käsutusse anda.

Pärast Saksa okupatsiooni andis kindral Senckendorff 25. veebruaril 1918 välja käskkirja, mille 16. punkt keelas igasuguste trükiste tootmise ja levitamise. Et perioodiline väljaanne saaks uuesti ilmuda, tuli Saksa võimude poolt ametisse seatud ajakirjanduse järelevalve asutuselt – Trükiasjade Ametilt ehk Pressestellelt luba taotleda. Tallinna suurematest ajalehtedest sai ilmumisloa Tallinna Teataja (Päevaleht ei saanud), kuid kaotas selle juba 28. mail, sest keeldus avaldamast talle ette antud saksameelseid kirjutusi.

Viimane number ilmus 16. mail 1922.

• Aleksander Veiler, 1910
• Konstantin Päts, 1911–1916
• Rein Eliaser, 1917^[2]
• Eduard Hubel, 1918^[3]
• Kaarel Eenpalu, 1920–1921
• Jaan Järve, 1921–1923^[4][5]
• Johannes Viik, 1923

• Kirjanduslik lisa Külaline (1910–1915)
• Tallinna Teataja jutulisa (1910, ilmus väljalõigatava joonealusena)
• Tallinna Uudised (1910–1919)
• Jutulisa (1911–1915 ilmus poognatena või väljalõigatavate joonealustena)
• Pilkeleht Kaval Hans (1911)
• Kirjandus Jõululaual (15. detsember 1912)
• Ühiselu kalender (1912–1914)
• Juriidiline lisa Õigus (1914)
• Amnestia (1917)
• Põllumajandus (1921 ilmus väljalõigatava joonealusena)

• Teataja (ajaleht 1922)