TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

Aerutamine kahelabalise aeruga

Aerutamine on paadi liigutamine aeruga, mida hoitakse käes vabalt, st mis ei ole kinnitatud tulli külge. Tullidega paadi vm veesõiduki korral räägitakse harilikult sõudmisest[1].

Kui sõudja on sõidusuuna poole tavaliselt seljaga, siis aerutaja näoga.

Aerutamine veespordialana

Aerutamist harrastatakse veespordialana, kus võisteldakse sõidukiiruses süstadel (kahelabaline aer) ja kanuudel (ühelabaline aer).

Aerutamise kui spordiala loojaks peetakse inglise advokaati John MacGregorit, kes rajas Kuningliku Aerutamisklubi 1866. aastal.

Olümpiamängude kavas on aerutamine olnud alates 1924. aastast, mil oli see näidisala, medalialaks sai ta 1936. aastal. Ainult esimesel korral, Berliinis, võistlesid aerutamises üksnes mehed, juba järgmisel korral ehk Londonis 1948 võistlesid aerutamises naisedki.[2]

Eesti aerutajad 2023. aasta Euroopa mängudel Krakówis: Joosep Karlson ja Kevin Poljans keskel ning treeneritena Tiina Hodakov ja Kristo Sepp külgedel

Aerutamine Eestis

Esimesed aerutamisvõistlused Eestis toimusid 1910 Pirital.[viide?]

Vaata ka

Viited

  1. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
  2. Erlend Teemägi. "Helsingi 1952: XV olümpiamängud". Kirjastus Olympia 1997, lk 128