TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin
Niguliste muuseum on Tallinnas Niguliste kirikus tegutsev Eesti Kunstimuuseumi filiaal, kus on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi kogudes leiduvat kesk- ja varauusaegset kirikukunsti. Muuseum avati 1984. aastal.
Muuseumikogu kuulsaim teos on Bernt Notke "Surmatants" 15. sajandi lõpust.[1] Samuti hoitakse seal Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegseid retaableid. 2001. aastal avatud Hõbedakambris on väljas gildide ja tsunftide ning Mustpeade vennaskonna hõbevara.[2][3] Niguliste muuseum asub keskaegses Niguliste kirikus.
Niguliste kirik põles 1944. aasta märtsipommitamise käigus ning taastati pärast Teist maailmasõda muuseumihoonena. See on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises pühakojas.[4] Mitmed Niguliste muuseumis eksponeeritud teosed pärinevad algselt Niguliste kirikust.
- Vaata ka: Tallinna Niguliste kirik
Ekspositsioonis on ka Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinna jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel.[5] Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega),[6] Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel[7] ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar.
Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid ning 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Nigulistes on eksponeeritud ka üle saja kesk- ja varauusaegse hauaplaadi ja nende fragmendi.
Hauaplaadid
Adam Johann von Schrapferi (1624–1655) hauaplaat
Alexander von Esseni (1594/1595–1664) hauaplaat
Hermann von Nierothi (surn. 1641) ja tema abikaasa Gerdruth Brincki hauaplaat
Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat (1677)
Hans von Paykülli (surnud 1679) hauaplaat
Johannes Ballivi (surn. 1520) hauaplaat
Epitaafid
Dietrich Mölleri epitaaf
Isaac Svenonis Hasselblatti epitaaf
Antonius von der Buschi epitaaf
Vappepitaafid
Heinrich von Knorringi vappepitaaf
Alexander von Esseni vappepitaaf
Adolf Eberschildti vappepitaaf
Tuw von Saltzai vappepitaaf
Magnus Reinhold von Nasackini vappepitaaf (1775). Algne asukoht: Varbla kirik
Eva Louisa von Nasackini (sünd von Schulmann) vappepitaaf. (1775). Algne asukoht: Varbla kirik
Uexkülli suguvõsa liikme vappepitaaf
Gustav von Bergi vappepitaaf
Gottfried Wilhem Elfreichi vappepitaaf (1771). Algne asukoht: Haljala kirik
Jürgen von Esseni vappepitaaf
Gotthard Reinhold von Esseni vappepitaaf
Friedrich von Wartmanni vappepitaaf (1679). Algne asukoht: Tallinna Niguliste kirik
Wolter von Delwigi vappepitaaf
Viited
- ↑ Merike Kurisoo (2011). Niguliste muuseum. Muuseumijuht. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
- ↑ "Muuseumist". Niguliste muuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2013. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Hõbedakamber". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Muuseumist". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Niguliste kiriku peaaltari retaabel". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Kannatusaltar". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.
- ↑ "Maarja altari retaabel". Niguliste muuseum. Vaadatud 30. august 2022.