Kiievi Theodosius (ukraina keeles Феодосій Печерський 'koopa / koobaste Theodosius', vene keeles Феодосий Печерский; sündinud u 1036 Vassõlkivis, surnud 3. mail 1074 Kiievis), õigeusu kalendris Kiievi vaga Feodossi, oli Kiievi-Vene munk, Kiievi Antoniuse õpilane ja Kiievi koobaskloostri kaasasutaja. Theodosiuse hagiograafia kirjutas 12. sajandil kroonik Nestor.

Theodosiust ja tema õpetajat Antoniust peetakse munkluse rajajaks idaslaavi regioonis. Theodosiuse suurimaks saavutuseks peetakse Theodoros Studitese kloostrireegli kehtestamist Kiievi koopakloostris, kust see levis teistesse Kiievi-Vene õigeusu kiriku kloostritesse.

Theodosiuse mälestuspäev on 3. mail.

Kiievi Theodosius sündis Kiievi lähedal Vassõlkivis bojaariperekonnas. Varsti pärast tema sündi kolis perekond Kurskisse, kus Theodosiuse isast sai linnapea. Theodosius õppis seitsmeaastaselt lugema ja kirjutama ning tutvus kloostrieluga raamatute ja lugude kaudu. Pärast isa surma otsustas ta 14-aastasena saada askeediks ema tahte vastaselt. Ema takistas Theodosiusel palverännakule mineku Jeruusalemma ja hoidis teda äramineku vältimiseks ahelates. Siiski õnnestus Theodosiusel Kiievisse põgeneda ja Kiievi Antonius võttis ta enda hoole alla. Kiievi koobastes sai temast munkpreester ja seejärel kloostri abt. Abtiks oleku ajal juhtis ta kloostrihoonete laiendamist ja tema eestvõttel alustati Jumalaema Uinumise peakiriku ehitamist 1078. aastal. Ta kehtestas Kiievi-Vene kloostritele selged kloostrireeglid.

Theodosius suri Kiievis 1074. aastal ja maeti Kiievi koopakloostrisse. Nestor, kes kirjutas 1080. aastatel Theodosiuse eluloo, külastas tema säilmeid 1091. aastal. Sel ajal viidi need juba valminud ja pühitsetud Jumalaema Uinumise peakirikusse. Theodosius kuulutati pühakuks 1108. aastal.