TÄNA AJALOOS, 28. juuli ⟩ Hiinas toimus 20. sajandi suurim maavärin

9. juuli on Gregoriuse kalendri 190. (liigaastal 191.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. juuni (1901–2099).

Sündmused

1805 – otsustati avada Rakvere kreiskool.^[1]
1857 – Tallinnas algas 15. juulini kestnud esimene suur ülemaaline saksa laulupäev.^[2]
1899 – Tartus algas Jaan Tõnissoni eestvõttel I Eesti põllutöö kongress, mis kestis 11. juulini.^[3]
1919 – Tallinnas avati eesti kunstnike tööde suur ülevaatenäitus.^[1]
1937 – allveelaev Lembit saabus Tallinna.

518 – Justinus I sai Anastasius I järel Bütsantsi keisriks.^[4]
1386 – Sempachi lahing lõppes Leopold III Habsburgi hukkumise ja Vana Šveitsi Konföderatsiooni võiduga.
1701 – Austria väejuht Savoia Eugen alustas sõda kuulutamata Hispaania pärilussõda. Ta lõi Prantsuse marssali Nicolas de Catinat' vägesid Itaalias Carpi lahingus.
1762 – Katariina II toetuseks koondunud kaardivägi kukutas keiser Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena riigi ainuvalitsejaks.
1810 – Napoleon I kuulutas Hollandi Kuningriigi laialisaadetuks ning annekteeris Madalmaad Prantsusmaa riigi külge.
1902 – patenteeriti barbituurhape kui rahusti ja unerohi, mille terapeutiline doos on märkimisväärselt väiksem surmavast.
1915 – Esimene maailmasõda: Saksa koloonia Saksa Edela-Aafrika alistus Lõuna-Aafrika Uniooni vägedele.
1918 – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More Tennessee osariigis Nashville'is põrkasid kokku kaks rongi. Hukkus 101 inimest.^[5]
1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed hõivasid Pihkva.
1955 – filosoof ja matemaatik Bertrand Russell avalikustas Londonis enda ja veel kümne teadlase poolt allkirjastatud Russelli-Einsteini manifesti, mis kutsus üles mõtlema tuumarelvade kasutamise tagajärgedele.
2006 – S7 Airlinesi lend 778 lõppes Irkutski lennuväljal õnnetusega. Hukkus 125 inimest.^[6]
2011 – Lõuna-Sudaan kuulutati iseseisvaks riigiks.^[7]

Pikemalt artiklis Sündinud 9. juulil

1834 – Jan Neruda, tšehhi kirjanik
1878 – Eduard Sõrmus, eesti viiuldaja ja revolutsionäär
1894 – Pjotr Kapitsa, vene füüsik
1894 – Nedo Nadi, itaalia vehkleja
1901 – Barbara Cartland, inglise kirjanik
1906 – Aleksander Prima, eesti aiandusspetsialist
1914 – Willi Stoph, Saksa DV riigitegelane
1929 – Hassan II, Maroko kuningas
1929 – Allan Liim, eesti ajaloolane
1930 – Juhan Maidlo, eesti spordiajakirjanik
1932 – Donald Rumsfeld, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More poliitik
1937 – Ljudmilla Priimägi, eesti viroloog
1946 – Bon Scott, AC/DC laulja
1947 – O. J. Simpson, Ameerika jalgpallur ja filminäitleja
1948 – Priit Raik, eesti helilooja ja dirigent
1950 – Viktor Janukovõtš, ukraina poliitik
1956 – Tom Hanks, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
1965 – Courtney Love, ameerika rokkmuusik ja näitleja
1967 – Indrek Taalmaa, eesti näitleja
1970 – Ilmārs Bricis, Läti laskesuusataja
1975 – Jüri Nael, eesti koreograaf
1975 – Elo Selirand, eesti telerežissöör

Pikemalt artiklis Surnud 9. juulil

1744 – Friedrich von Löwen, baltisaksa poliitik
1932 – King Camp Gillette, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More leiutaja
1971 – Karl Ast, eesti kirjanik ja poliitik
1995 – Aleksander Arulaid, eesti maletaja
1996 – Eno Raud, eesti lastekirjanik
1997 – Oskar Kuningas, eesti kirjandusloolane ja tõlkija
2004 – Teet Kuusmaa, eesti karikaturist
2026 – Olev Raju, Eesti majandusteadlane ja poliitik

1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 113
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 133
↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 160
↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
↑ http://www.nashvillewebreview.com/automat/nashville/events/trainwreck/Disaster_Nashville.htm
↑ https://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060709-0
↑ http://www.un.org/en/peacekeeping/missions/past/unmis/referendum.shtml