TÄNA AJALOOS, 25. juuli ⟩ Esimene naine käis avakosmoses

1984 – Nõukogude kosmonaut Svetlana Savitskaja väljus esimese naisena kosmoseaparaadist avakosmosesse.
Sojuz T-7 kosmosemissiooniga avakosmosesse lennanud Savitskajast sai esimene naine avakosmoses ja teine kosmoses käinu üldse. Sõjaväelasest isa mõjutustel veetis Savitskaja suure osa oma noorpõlvest aktiivselt, tegeldes nii katselenduri kui ka sport-lendurina. Kosmonauditreeningutega alustas ta aastal 1980.
1982. aastal lendas ta esimest korda kosmosesse ja sai niimoodi Valentina Tereškova järel teiseks naiseks kosmoses. Tolleks ajaks oli Tereškova lennust möödas juba 19 aastat.
1984. aasta lennul sai temast aga esimene skafandri abil avakosmoses käinud naine.
25. juuli sündmused Eestis:
1558 – Christopher von Münchhausen taastas Eestis Taani võimu ja hakkas ise asevalitsejaks.
1559 – Riias peeti Liivimaa maapäev, kus otsustati kehtestada erakorraline sõjamaks ja taastada Vana-Liivimaal üldine talupoegade sõjaväekohustus[1].
1571 – arvatavasti sel päeval puhkes Tallinnas katk (1571. aasta katkuepideemia)
1931 – üle Tallinna lendab taas (varem 24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev Graf Zeppelin.
1931 – riigivanem Konstantin Päts alustas ringsõitu kodumaal saadikute saatel.
1980 – Jaak Uudmäe võitis Moskva suveolümpiamängudel meeste kolmikhüppes kuldmedali tulemusega 17.35.
1994 – erastatud Võru Raadio baasil tuli eetrisse raadiojaam Ring FM.
1997 – Emajõe Suveteatris esietendus esimene lavastus «Robin Hood».
2006 – Jõgevamaal Saare vallas Jõhvi-Tartu maanteel sai liiklusõnnetuses surma ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov.
2007 – Tartu Ülikool võttis taas kasutusele ülikooli tekli, mis oli kunagi kasutusel juba Eesti esimese iseseisvuse ajal (ülikooli tekli statuut kehtestati 06.07.2007).
2012 – Tartus avati renoveeritud vaksalihoone.
2014 – Pärnu lähedal avati Lottemaa teemapark.
Ja maailmas:
864 – Charles II Paljaspea kuulutas Pistres’i ediktiga välja kaitseabinõud viikingite vastu.
1139 – Portugal iseseisvus Leóni ja Kastiilia kuningriigist.
1261 – Nikaia väed vallutasid ristisõdijatelt tagasi Konstantinoopoli, millega Ladina keisririik kukkus kokku.
1755 – inglise kuberner Charles Lawrence laskis küüditada Kanada provintsidest umbes 11 000 prantslast.
1853 – tapeti Joaquin Murrieta, kes oli tuntud kui Mehhiko Robin Hood.
1907 – Koreast sai Jaapani protektoraat.
1929 – paavst (Pius XI) ilmus esimest korda pärast 1870. aastat lahtise taeva all rahva ette.
1934 – Austrias algas natsionaalsotsialistide mässukatse (Juulimäss), milles hukkus riigikantsler Engelbert Dollfuß.
1957 – Tuneesia sai vabariigiks.
1978 – Inglismaal sündis maailma esimene katseklaasilaps.
1984 – Nõukogude kosmonaut Svetlana Savitskaja väljus esimese naisena avakosmosesse.
1992 – algasid XXV suveolümpiamängud Barcelonas.
2007 – ametisse vannutati India esimene naispresident Pratibha Patil.
2010 – Wikileaks avaldas salastatud dokumente Afganistani sõja kohta.
2013 – Hispaania loodeosas Galicias, Santiago de Compostela linna lähistel juhtunud rongiõnnetuses hukkus 80 ja sai vigastada enam kui 140 inimest.
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2026 | ||||||
25. juuli on Gregoriuse kalendri 206. (liigaastal 207.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. juuli (1901–2099).
Sündmused
- 1558 – Christopher von Münchhausen taastas Eestis Taani võimu ja hakkas ise asevalitsejaks.
- 1559 – Riias toimus Liivimaa maapäev, kus otsustati kehtestada erakorraline sõjamaks ja Vana-Liivimaal taastada üldine talupoegade sõjaväekohustus.[1]
- 1931 – üle Tallinna lendas taas polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev Graf Zeppelin.[1]
- 1944 – Teine maailmasõda: algasid Sinimäe lahingud, ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud.
- 1980 – Jaak Uudmäe võitis Moskva suveolümpiamängudel kuldmedali meeste kolmikhüppes tulemusega 17.35.
Maailmas
- 864 – Charles II Paljaspea kuulutas Pistresi ediktiga välja kaitseabinõud viikingite vastu.
- 1139 – Portugal iseseisvus Leóni ja Kastiilia kuningriigist.
- 1261 – Nikaia väed vallutasid ristisõdijatelt tagasi Konstantinoopoli, millega Ladina keisririik jõudis lõpule.
- 1593 – senine kalvinistist Prantsusmaa kuningas Henri IV astus katoliku usku, mis pikemas vaates aitas kaasa hugenotisõdade lõpetamisele.
- 1755 – inglise kuberner Charles Lawrence laskis küüditada Kanada provintsidest umbes 11 000 prantslast.
- 1853 – tapeti Joaquin Murrieta, Mehhiko Robin Hood.
- 1907 – Koreast sai Jaapani protektoraat.
- 1917 – Tokyo Keiki Seisaku Sho, Iwaki klaasitööstus ja Fujii Lens Seizo Sho ühinesid Nippon Kogaku Kogyo Kabushiki Kaishaks. 1988. aastal sai ettevõtte nimeks Kabushiki-gaisha Nikon.
- 1934 – Austrias algas natsionaalsotsialistide mässukatse (Juulimäss), milles hukkus riigikantsler Engelbert Dollfuß.[2]
- 1957 – Tuneesia sai vabariigiks.
- 1959 – hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esimest korda La Manche'i väina.
- 1963 – Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit algatasid atmosfääris, vees ja kosmoses tuumarelvade katsetuste lõpetamise kokkuleppe.
- 1978 – Suurbritannias Manchesteris tuli ilmale esimene katseklaasilaps Louise Joy Brown.
- 1984 – Nõukogude kosmonaut Jelena Savitskaja väljus esimese naisena avakosmosesse.[3]
- 1992 – algasid XXV suveolümpiamängud Barcelonas.[4]
- 1992 – Indias asus esimese väljaspool kastisüsteemi olevast nn puutumatute rühmast pärineva presidendina ametisse Kocheril Raman Narayanan.
- 1997 – Johns Hopkinsi ülikooli laboreis Baltimore'is kultiveeriti esimene inimese tüvirakk, millest võib areneda mistahes keharakk.[5]
- 2010 – Wikileaks avaldas salastatud dokumente Afganistani sõja kohta.
- 2013 – Hispaania loodeosas Galicias Santiago de Compostela linna lähistel toimunud rongiõnnetuses hukkus 80 ja sai vigastada enam kui 140 inimest.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 25. juulil
- 1016 – Kazimierz I, Poola monarh
- 1896 – Josephine Tey, šoti kirjanik
- 1939 – Leo Rohlin, eesti keraamik
- 1940 – Mait Arvisto, eesti haridustegelane
- 1940 – Tõnu Kull, eesti arhitekt
- 1941 – Ants Nurmekivi, eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog
- 1942 – Jaak Maaroos, eesti kardioloog
- 1948 – Ain Allas, eesti ajakirjanik
- 1949 – Toivo Toomemets, eesti kultuuritegelane
- 1950 – Raivo Mändmaa, eesti arhitekt
- 1950 – Reet Laja, eesti naisliikumise tegelane
- 1951 – Laimons Raudsepp, eesti võrkpallitreener
- 1953 – Tõnu Aare, eesti muusik
- 1953 – Suliko Liiv, eesti anglist
- 1959 – Andrei Haritonov, vene filminäitleja
- 1959 – Ane Raunam, eesti metallikunstnik
- 1962 – Thomas Mürk, eesti laulja
- 1967 – Matt LeBlanc, USA näitleja
- 1973 – Iir Hermeliin, eesti teatrikunstnik
- 1975 – Matis Toome, eesti võistlustantsija
- 1982 – Brad Renfro, USA näitleja
- 1996 – Jaafar Jackson, Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 25. juulil
- 306 – Constantius I Chlorus, Vana-Rooma keiser
- 1834 – Samuel Taylor Coleridge, inglise luuletaja
- 1843 – Charles Macintosh, šoti keemik ja leiutaja
- 1934 – Engelbert Dollfuß, Austria poliitik ja riigitegelane
- 1946 – Aleksander Kruus, Nõo kirikuõpetaja ja Vabadussõja tegelane
- 1980 – Vladimir Võssotski, vene luuletaja, proosakirjanik ja näitleja
- 1998 – Helju Rammo, eesti lastekirjanik
- 2006 – Janka Brõl, Valgevene kirjanik
- 2008 – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
- 2018 – Mati Talvik, eesti teleajakirjanik ja dokumentalist
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 58
- ↑ http://www.aeiou.at/aeiou.encyclop.j/j850961.htm
- ↑ http://www.thisdayinaviation.com/25-july-1984/
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/barcelona-1992
- ↑ Juuli tehnoloogiaajaloos Postimees, 28.07.2021
