TÄNA AJALOOS, 25. august ⟩ Avati Tallinna loomaaed

When

august 25, 2029    
All Day

Event Type

Tallinna loomaaial on 25. augustil sünnipäev.

1939 – avati Tallinna loomaaed.

Loomaaia avamise plaani oli peetud aastaid. Kaks aastat varem oli Peeter Pätsi juhatusel toimunud koosolek, mille käigus otsiti sellele sobivat kohta. Esialgsete plaanide kohaselt pidi loomaaed ühendatama vabaõhumuuseumi ja lõbustuspargiga.

25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks kavatsetud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru väikese loomaaia – 25. augustit loetaksegi nüüd Tallinna loomaaia asutamise kuupäevaks. Külastajad said näha loomi, nagu ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, kitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru väikese loomaaia hooldajaks Aita Päts.

1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud rohkem kui 100 000 inimest. Külastamismaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanuile 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse 20. aprilli 1940. aasta otsusega määrati Kadrioru väikese loomaaia juhatajaks 1. maist Hermann Talts.

Tallinna loomaaia esimene asukas oli ilves Illu, keda on kujutatud ka loomaaia logol. Ilvesekutsika sai kingituseks Eesti Laskurliidu võistkond, kes oli 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse liikmed loomaaiale oma loomi, eriti linde: papagoisid ja paabulinde. 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ja Vilgas. Seal olid ka pruunkarud Mari, Jüri ja Maret ning jääkarud Truuta ja Moorits.

Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. Alles 1983 sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümme aastat keeld rajada kultuuri- ja spordiasutusi. Aastal 1989 valmis paksunahaliste maja, 1999 troopikamaja ja 2005 selle idatiib.

25. augusti sündmused Eestis:

1828 – Tartu ülikooli juures avati usuteaduslik seminar (sks Theologische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).

1875 – Tartus avas uksed saksa eraprogümnaasium.

1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja.

1926 – riigivanema asetäitjaks määras Eesti valitsus sõjaministri Jaan Sootsi.

1938 – Eesti president Konstantin Päts avas Kehra sulfaattselluloositehase.

1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase avamisest. Risto Ryti oli Soome poliitik, Soome peaminister 1939–1940 ja president 1940–1944.

1939 – avati Tallinna loomaaed.

1940 – riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV ajutiseks ülemnõukoguks, selle presiidiumi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas rahvakomissaride nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.

1944 – Punaarmee hõivas Tartu.

1988 – Eesti roheline liikumine korraldas rahvakogunemise Tallinna linnahallis, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ette resolutsioon, milles nõuti ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauli tagasiastumist.

1991 – Eesti valitsus keelustas Interliikumise, töökollektiivide ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.

1991 – esimese Lääne suurriigina tunnustas Eesti iseseisvust Prantsusmaa (esimese riigina tunnustas Eestit 22.08.1991 Island).

1993 – Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue said linna staatuse.

1993 – riigikogu võttis vastu käibemaksuseaduse, mille kohaselt tõusis käibemaks 10 protsendilt 18 protsendile (1. juulist 2025 on käibemaks 24 protsenti).

2016 – Eestis riigivisiidil olnud Saksamaa liidukantslerist Angela Merkelist sai Eesti e-resident.

2021 – AS Elering ja Läti süsteemihaldur AST võtsid kasutusele Eestit ja Lätit ühendava kolmanda kõrgepingeliini. Liinil on kokku 972 masti, Eestis ehitati 190 ja Lätis 176 kilomeetrit uusi liine.

2022 – avati esimene Rootsi sisustuskaubamaja IKEA pood Eestis. 30 000 ruutmeetrit suur kauplus paikneb Tallinna lähedal Kurnas.

Ja maailma:

218 eKr – Hannibal ületas teel Itaaliasse Rhône’i jõe. Hannibali Itaalia-sõjakäik on läinud suursaavutusena sõjanduse ajalukku.

1530 – sündis Vene tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm.

1580 – Hispaania võitis Portugali Alcántara lahingus, Portugalis algas Hispaania okupatsioon.

1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.

1718 – rajati La Nouvelle-Orléans, pärastine New Orleans.

1768 – James Cook läks oma esimesele ekspeditsioonile.

1776 – suri šoti filosoof David Hume.

1825 – Uruguay iseseisvus, lüües lahku Brasiiliast.

1830 – algas Belgia revolutsioon Hollandi ülemvõimu vastu.

1867 – suri inglise füüsik ja keemik Michael Faraday.

1875 – esimesena ujus üle La Manche’i väina Matthew Webb.

1912 – sündis saksa riigimees Erich Honecker.

1918 – sündis helilooja Leonard Bernstein.

1920 – lõppes Varssavi lahing, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.

1930 – sündis šoti näitleja Sean Connery, esimene James Bondi kehastaja.

1955 – viimased Nõukogude armee väeosad lahkusid Austriast.

1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.

1968 – Moskvas Punasel väljakul protestis kaheksa meeleavaldajat Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõne minuti jooksul.

1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse.

2012 – Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.

2012 – suri Kuul esimese inimesena 21. juulil 1969 sammud teinud Neil Armstrong. Kosmoselaeva Apollo 11 komandör suri südameoperatsioonijärgse tüsistuse tõttu.

Loe allikast edasi

25. august on Gregoriuse kalendri 237. (liigaastal 238.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. august (19012099).

Sündmused

Maailmas

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 25. augustil

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 25. augustil

Pühad

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +28,7 °C (1951)
  • Tallinna miinimumtemperatuur +4,0 °C (1921)
  • Tartu maksimumtemperatuur +30,6 °C (1900)
  • Tartu miinimumtemperatuur +1,6 °C (1899)

Viited

  1. Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
  4. Eesti kunsti ajalugu 5. Tallinn 2010. Lk 17
  5. Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 149
  6. David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 33-37.
  7. Australian Olympic Committee: Rome 1960
  8. Грани.Ру: 1968 год. Демонстрация на Красной площади | Общество / История[alaline kõdulink]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga