TÄNA AJALOOS, 22. september ⟩ Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused

1980 – Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused. Ligikaudu 500 õpilast läks rongkäigus Dünamo staadionilt Kadriorus kesklinna, kus nad laiali aeti.
Täna, 43 aastat tagasi, puhkesid Tallinnas koolinoorte rahutused. Protestiti nõukogude võimu ja eriti selle hariduspoliitika vastu, kirjutas Tallinna linnaarhiiv 2015. aastal.
Rahutused said alguse 22. septembri õhtul pärast Eesti Raadio ja ajakirjanike vahelist jalgpallimatši. Umbes poolsada noort marssis Dünamo staadionilt kesklinna, kus miilitsad nad laiali ajasid.
Sündmust püüdis Nõukogude võim näidata «üksikute degenerantlike noorte aktsioonina», milleks olevat neid tõuganud jalgpallimatši ajal esinenud punkansambel Propeller, kelle tegevus pärast seda keelustati.
Noorterahutused jätkusid vaid nädal hiljem: 1. oktoobril toimusid organiseeritud meeleavaldused Nõukogude venestuspoliitika vastu Tallinna kesklinnas. 8. novembril võeti vahi alla kaks Tallinna 4. ja 46. keskkooli õpilast, keda süüdistati Nõukogude lipu rüvetamises.
Neid sündmusi püüdis Nõukogude võim igati maha vaikida ja moonutada.
22. septembri sündmused Eestis:
1921 – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu.
1935 – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Liiva kalmistu.
1936 – valitsus tagandas Kiviõli kaevurite streigi tõttu Töölisühingute Keskliidu valitud juhatuse ja määras ametisse uued juhid. Ametiühinguliikumist hakkas suunama valitsus.
1944 – teine maailmasõda: Punaarmee üksused sisenesid Tallinna.
1944 – Punaarmee uputas Läti ranniku lähedal põgenikelaeva Moero. 3300–3500-st pääses umbes 650.
1980 – Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused. Ligikaudu 500 õpilast läks rongkäigus Dünamo staadionilt Kadriorus kesklinna, kus nad laiali aeti.
1989 – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esimene number.
1990 – loodi Eesti vabariiklaste Koonderakond.
1994 – Maa-amet kirjutas Tartus alla esimesele lepingule, millega riik müüs maad eraisikule – ostjaks oli talunik Sergei Puhno, kes maksis Kambja vallas Sirvaku külas asuva 30,5 hektari suuruse maatüki eest veidi üle 200 000 krooni.
1995 – RE Eesti Raudtee sulges rongiliikluse Haapsalu-Riisipere raudteel.
1998 – rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International korruptsioonitajumise tabelis oli esimest korda ka Eesti, asudes 26. kohal (Eesti oli kõige vähem korrumpeerunud Ida- ja Kesk-Euroopa riik).
2000 – Interneti kaudu alustas tööpakkumiste vahendamist uus karjääriportaal cvkeskus.ee.
2003 – Edgar Savisaart tabas infarkt. Ta viidi kiirabiga Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja sealt järgmisel päeval Tartu ülikooli kliinikumi.
2004 – algas Eesti seni pikim, seitse päeva kestnud töötüli: ASi Eesti Raudtee ligi 200 vedurijuhti alustasid streiki ja 24.09.2004 ühinesid nendega ka ASi Edelaraudtee vedurimehed. Streigi tõttu katkes reisirongiliiklus mitmeks päevaks (streik lõppes 28.09.2004 vedurijuhtide kasuks, kes said keskmiselt 9-protsendilise palgatõusu).
2005 – uksed avas Virumaa kultuurisümbol, renoveeritud Rakvere teater, mille remont läks maksma 37 miljonit krooni.
2015 – kaitsepolitseiamet pidas kinni Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, kellele esitati ametlik kahtlustus korduvas altkäemaksu võtmises.
Ja maailmas:
1499 – kuulutati välja Šveitsi iseseisvus.
1784 – Venemaa rajas koloonia Kodiaki saarel Alaskas.
1792 – Prantsusmaa kuulutati vabariigiks.
1822 – Jean-François Champollion dešifreeris Egiptuse hieroglüüfid.
1862 – USA president Abraham Lincoln
More kuulutas kõik Ameerika Riikide Konföderatsiooni orjad vabaks alates 1. jaanuarist 1863 (USA orje see ei puudutanud).
1908 – Bulgaaria kuulutati iseseisvaks kuningriigiks.
1921 – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu.
1941 – natsid tapsid Ukrainas Vinnõtsjas 6000 juuti.
1949 – Nõukogude Liit õhkis esimese tuumapommi.
1969 – Hiina teatas, et korraldas esimese maa-aluse tuumakatsetuse.
1974 – Hondurases hukkus orkaani tagajärjel 5000 inimest.
1980 – Iraak tungis Iraani, et saada oma kontrolli alla Shatt al-Arabi veetee. Sellega algas Iraagi-Iraani sõda.
1997 – suri Shoichi Yokoi, Jaapani sõdur, kes teise maailmasõja järel keeldus alla andmast, varjas end 26 aastat Guami džunglites ja omandas 1972. aastal, kui oli kodumaale naasnud, rahvuskangelase kuulsuse.
2006 – Põhja-Saksamaal hukkus üle 20 inimese, kui proovisõitu teinud ülimoodne magnetrong Transrapid rammis raudteel seisnud hooldesõidukit.
2008 – kuulutati välja USA investeerimispanga Lehman Brothersi pankrot, see vallandas globaalse majandus- ja rahanduskriisi.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
22. september on Gregoriuse kalendri 265. (liigaastal 266.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. september (1901–2099).
Sündmused
- 1921 – Eesti, Läti ja Leedu võeti vastu Rahvasteliitu.[1]
- 1932 – hukati röövmõrtsukad Heinrich Vunder ja August Kerde.
- 1935 – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Liiva kalmistu.
- 1936 – Valitsus tagandas Kiviõli kaevurite streigi tõttu Töölisühingute Keskliidu valitud juhatuse ja määras ametisse uued juhid. Ametiühinguliikumine muutus valitsuse poolt suunatavaks.[1]
- 1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee üksused sisenesid Tallinna.[2]
- 1944 – Punaarmee uputas Läti ranniku lähedal põgenikelaeva Moero.[3] 3300–3500-st pääses umbes 650.
- 1980 – Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused. Ligikaudu 500 õpilast läks rongkäigus Dünamo staadionilt Kadriorus kesklinna, kus nad laiali aeti.[4]
- 1989 – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esimene number.
- 1990 – loodi Eesti Vabariiklaste Koonderakond.[5]
- 2003 – Edgar Savisaart tabas infarkt. Ta viidi kiirabiga Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja sealt järgmisel päeval Tartu Ülikooli Kliinikumi.[6]
- 2015 – Kaitsepolitseiamet pidas kinni Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, kellele esitati ka ametlik kahtlustus korduvas altkäemaksu võtmises. Läbi otsiti Savisaare tööruumid Tallinna linnavalitsuses ja talle kuuluv Hundisilma talu. Sama süüasjaga seoses esitati kahtlustus altkäemaksule kaasa aitamises ka Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, altkäemaksu andmises aga ettevõtjatele Aivar Tuulbergile, Vello Kunmanile, Hillar Tederile ja Alexander Kofkinile. Täpsustamata kahtlustus esitati ka endisele poliitikule Villu Reiljanile.[7]
Maailmas
- 1236 – toimus Saule lahing, milles žemaidid lõid Mõõgavendade ordut, ordumeister Volquin ja suur osa orduvendi langes.
- 1499 – kuulutati välja Šveitsi iseseisvus.
- 1784 – Venemaa kaupmees ja meresõitja Grigori Ivanovitš Šelihov rajas koloonia Kodiaki saarel Alaskas.
- 1792 – Prantsusmaa kuulutati vabariigiks.
- 1822 – Jean-François Champollion dešifreeris egiptuse hieroglüüfid.
- 1862 – USA president Abraham Lincoln kuulutas kõik Ameerika Riikide Konföderatsiooni orjad vabaks alates 1. jaanuarist 1863 (USA orje see ei puudutanud).
- 1877 – Prantsuse astronoom Édouard Jean-Marie Stephan avastas Pegasuse tähtkujus viiest galaktikast koosneva grupi, mis tema järgi nimetati Stephani Kvintetiks.
- 1908 – Bulgaaria kuulutati iseseisvaks kuningriigiks.
- 1960 – Juunis iseseisvunud Mali Föderatsiooni löhenemise järel, kuulutati selle järele jäänud osa Mali Vabariigiks.
- 1985 – Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani rahandusministrid sõlmisid Plaza lepingu devalveerimaks USA dollarit Saksa marga ja Jaapani jeeni suhtes.
- 1994 – NBC-s läks eetrisse telesarja Sõbrad esimene osa.
- 1996 – Austraalia vähihaige Bob Dent kasutas esimesena maailmas eutanaasia seadusega antud vabadust tahtlikuks halastussurmaks.
- 2000 – Pariisi, Brüsseli ja Amsterdami börsid ühinesid Euronext-iks.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 22. septembril
- 1552 – Vassili IV, Vene tsaar aastatel 1606–1610
- 1601 – Austria Anna, Hispaania
More infanta, alates 1615. aastast Prantsusmaa kuninganna, 1643–1651 Prantsusmaa regent - 1741 – Peter Simon Pallas, saksa zooloog, botaanik ja geograaf
- 1791 – Michael Faraday, briti füüsik ja keemik
- 1835 – Aleksandr Potebnja, keeleteadlane
- 1836 – Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
- 1841 – Andrejs Pumpurs, Läti rahvuseepose "Lāčplēsis" autor
- 1881 – Otto Wille Kuusinen, soome kommunist ja luuletaja
- 1890 – Vladimir Beklemišev, vene zooloog, entomoloog ja parasitoloog
- 1900 – Taavet Avarmaa, eesti jurist, notar ja vandetõlk
- 1904 – Ellen Church, maailma esimene stjuardess
- 1907 – Maurice Blanchot, prantsuse kirjanik, kriitik ja filosoof
- 1912 – Hugo Sutt, eesti laulja
- 1920 – Lev Vassiljev, Eesti geograaf ja kartograaf
- 1924 – Rosamunde Pilcher, inglise kirjanik
- 1925 – Totti Kasekamp, eesti kergejõustiklane ja õpetaja
- 1929 – Hellar Grabbi, eesti kirjastaja
- 1932 – Algirdas Brazauskas, Leedu poliitik
- 1932 – Ingemar Johansson, Rootsi poksija
- 1934 – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja ja publitsist
- 1934 – Helga Nõu, eesti kirjanik
- 1937 – Rein Sikk, eesti ajakirjanik
- 1938 – Dean Reed, ameerika laulja
- 1939 – Rein Saluri, eesti kirjanik
- 1958 – Andrea Bocelli, itaalia pop- ja ooperilaulja
- 1958 – Kristi Burman, eesti kunstnik ja kunstiajaloolane
- 1958 – Neil Cavuto, Ameerika Ühendriikide uudistediktor ja kommentaator
- 1959 – David Bawden, Ameerika Ühendriikide kodanik, vastupaavst Michael I
- 1961 – Tõnu-Andrus Tannberg, eesti ajaloolane
- 1971 – Märtha Louise, kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ainus tütar
- 1976 – Ronaldo, brasiilia jalgpallur
- 1988 – Nikita Andrejev, Eestist pärit Venemaa kodakondsusega jalgpallur
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 22. septembril
- 1952 – Kaarlo Juho Ståhlberg, esimene Soome president
- 1967 – Ilmar Prooso, eesti fotograaf
- 1995 – Bruno Junk, eesti kergejõustiklane
- 2011 – Knut Steen, Norra skulptor
- 2013 – Ardo Juhkov, eesti laulja
- 2013 – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
- 2021 – Enn Tarvel, eesti ajaloolane
- 2023 – Giorgio Napolitano, Itaalia poliitik
Pühad
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ [kõdulink]
- ↑ [kõdulink]
- ↑ 22. September 2015, Tallinna Linnaarhiiv, Noorterahutused Tallinnas 1980. aasta 22. septembril
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 959
- ↑ Kalle Muuli, Tiit Pruuli. Vilja teine elu. Tallinn, 2015, lk. 285-286
- ↑ Savisaare süüasjas on kahtluse all ka Kalev Kallo ning ärimehed Kunman, Reiljan, Teder ja Kofkin ERR Uudised, 22.09.2015 (vaadatud 25.09.2015)