TÄNA AJALOOS, 21. oktoober ⟩ Asutati tänaseni aktiivne Vene sõjaväeluure organisatsioon
1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSVL sõjaväeluure, mis erinevate nimede all – Razvedupr ja GRU tegutseb tänaseni.
Luure Peavalitsus (vene keeles Главное разведывательное управление), lühend GRU (vene keeles ГРУ), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi välissõjaväeluure agentuur. Alates 2010. aastast on selle ametlik täisnimi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsus (vene keeles Главное управление Генерального штаба Вооружённых Сил Российской Федерации).
Tänapäevase vene sõjaväeluure ideoloogiline alusepanija oli tollane Punaarmee juht Leon Trotski ning esimene juht Semjon Aralov. Peagi loodi asutusele bürood mitmel pool üle maailma, erilise tähelepanu all olid Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu sees oli GRU tuntud oma vastuseis poolest teiste agentuuride nagu Tšeka ja NKVDga.
Luure Peavalitsuse peakorter asus Teise maailmasõja eel ja ajal Moskva linnas aadressil Znamenka tänav 19, 2006. aastal lõpetati Venemaa sõjaväeluure peakorteri spetsiaalse hoonetekompleksi ehitus Hodõnka väljaku piirkonda Moskva lähedal, aadressil Horoševka mnt 76.
21. oktoobri sündmused Eestis:
1917 – Saksa väed vallutasid Kessulaiu.
1933 – Paavsti esindaja Antonio Arata esitas oma volitused Välisiministri kohustetäitjale Peeter Kurvitsale.
1933 – Tartus toimus Korporatsioon Fraternitas Estica maja pühitsemine.
1933 – Tartu Ülikooli rektorile Johan Kõpule esitati 315 allkirjaga üliõpilaste märgukiri Alfred Isaaci professoriks valimise vastu, kuna see oleks nende silmis andnud «Drang nach Osteni» väljendusena uut vett saksa marurahvuslaste veskile ja tähendanuks saksa orientatsiooni kõvendamist eesti tulevastes majandusteadlastes ja muutnuks Eesti «Hitlerlandiks» ja Saksa asumaaks.
1979 – sündis suusataja Katrin Šmigun
1983 – Tallinnas toimus tulekahju remondisolevas Eesti Draamateatris. Tuleroaks sai peaaegu valmis vaatesaal ja sulasid kallid kristall-lühtrid. Väidetavalt põhjustas põlengu järelevalveta jäetud prožektori lõhkemine.
1987 – Võru surnuaial toimus umbes 3200 osavõtjaga Vabadussõjas langenute mälestusmiiting. Hiljem suundus umbes 1000-inimeseline rahvahulk Võru kesklinna, kolonni eesotsas kanti sinimustvalget lippu.
1990 – Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi
More põrm maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.
2000 – Moeajakiri Vogue nimetas Carmen Kassi suurejoonelisel moeauhindade tseremoonial New Yorgis aasta modelliks.
2003 – Avati Rock Cafe, millest kujunes Eestis suurim kontsertklubi.
2011 – Sotsiaalminister Hanno Pevkur
More andis Stenbocki maja hoovis esimesele viiele Tallinna sotsiaaltöötajale üle Mitsubishi elektriauto võtmed.
Ja maailmas:
1520 – Fernão de Magalhães avastas väina, mis hiljem hakkas kandma tema nime (Magalhãesi väin).
1680 – rajati Comédie-Française.
1792 – Prantsusmaa okupeeris Mainzi, tahtes seal moodustada vabariigi.
1805 – Trafalgari lahing, Prantsusmaa kaotas merejõuna tähtsuse.
1824 – Britt Joseph Aspdin sai patendi portlandtsemendile.
1833 – sündis rootsi keemik ja leiutaja Alfred Nobel
1872 – Suurbritannia ning USA poolt vahendajaks kutsutud Saksamaa keiser Wilhelm I otsustas Washingtoni territooriumi ja Briti Columbia vahel asuvad San Juani saared anda USA’le. Ning lõpetas sellega kaksteist aastat väldanud Seasõja.
1915 – Ameerika Telefoni- ja Telegraafikompanii (AT&T) võttis esmakordselt otsese raadiotelefoniühenduse üle Atlandi ookeani.
1917 – sündis USA džässmuusik Dizzie Gillespie
1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSVL sõjaväeluure, mis erinevate nimede all – Razvedupr ja GRU tegutseb tänaseni.
1959 – New Yorgis avati Guggenheimi muuseum.
1960 – Suurbritannias lasti vette esimene tuumaalveelaev HMS Dreadnought.
1969 – suri USA beat-kirjanik ja kunstnik Jack Kerouac
2014 – Lõuna-Aafrika Vabariigi tuntud sportlane, põlvest altpoolt amputeeritud jalgadega Oscar Pistorius mõisteti süüdi elukaaslase tapmises ja talle määrati viie aasta pikkune vanglakaristus.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
21. oktoober on Gregoriuse kalendri 294. (liigaastal 295.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1917 – Saksa väed vallutasid Kessulaiu.[küsitav]
- 1933 – paavsti esindaja Antonio Arata esitas oma volitused välisiministri kohusetäitjale Peeter Kurvitsale.
- 1933 – Tartus toimus Korporatsioon Fraternitas Estica maja pühitsemine.
- 1933 – Tartu Ülikooli rektorile Johan Kõpule esitati 315 allkirjaga üliõpilaste märgukiri Alfred Isaaci professoriks valimise vastu, kuna see "Drang nach Osteni" väljendusena annaks uut vett saksa marurahvuslaste veskile ja tähendaks saksa orientatsiooni kõvendamist eesti tulevasis majandusteadlasis ja muudaks Eesti "Hitlerlandiks", Saksa asumaaks.[1]
- 1983 – Tallinnas toimus tulekahju remonditavas Eesti Draamateatris. Tuleroaks langes peaaegu lõpuni viimistletud teatrisaal ja kallid kristall-lühtrid. Väidetavalt põhjustas põlengu järelevalveta jäetud prožektori rike.[2]
- 1987 – Võru surnuaial toimus umbes 3200 osavõtjaga Vabadussõjas langenute mälestusmiiting.[3] Hiljem suundus umbes 1000-inimeseline rahvahulk Võru kesklinna, kolonni eesotsas kanti sinimustvalget lippu.[4]
- 1990 – Eesti presidendi Konstantin Pätsi põrm maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.[5]
Maailmas
- 1097 – Esimene ristisõda: algas Antiookia piiramine, mis kestis kuni järgmise aasta 2. juunini.
- 1520 – Fernão de Magalhães avastas väina, millele hiljem anti tema nimi.
- 1600 – Tokugawa Ieyasul õnnestus Sekigahara lahingus kindlustada Tokugawa dünastia ülemvõimu Jaapanis. Lahing tähistab Sengoku-perioodi lõppu ning Edo-perioodi algust.
- 1680 – rajati komöödiateater Comédie-Française.
- 1792 – Prantsusmaa okupeeris Mainzi, tahtes seal moodustada vabariigi.
- 1805 – Kolmanda koalitsiooni sõda: Trafalgari lahing, Prantsusmaa kaotas merejõuna tähtsuse.
- 1824 – britt Joseph Aspdin sai patendi portlandtsemendile.
- 1872 – Suurbritannia ning USA poolt vahendajaks kutsutud Saksamaa keiser Wilhelm I otsustasid Washingtoni territooriumi ja Briti Columbia vahel asuvad San Juani saared anda USAle ning lõpetada sellega kaksteist aastat väldanud Seasõja.
- 1895 – Jaapan purustas Formosa vabariigi ning lõi selle asemele oma koloonia.
- 1915 – Ameerika Telefoni- ja Telegraafikompanii (AT&T) lõi esimest korda raadiotelefoniühenduse üle Atlandi ookeani.[6]
- 1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSV Liidu sõjaväeluure, mis eri nimede – Razvedupr ja GRU – all tegutseb tänini.
- 1944 – Teine maailmasõda: kolm nädalat kestnud lahingu järel vallutasid liitlased esimese Saksamaa suurlinnana Aacheni.
- 1959 – New Yorgis avati Guggenheimi muuseum.
- 1960 – Suurbritannias lasti vette esimene tuumaallveelaev HMS Dreadnought.
- 1986 – Marshalli Saared Mikroneesias iseseisvusid ja eraldusid Ameerika Ühendriikidest.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 21. oktoobril
- 1772 – Samuel Taylor Coleridge, inglise luuletaja
- 1833 – Alfred Nobel, rootsi keemik, Nobeli auhinnale alusepanija
- 1898 – Eduard Pütsep, eesti maadleja
- 1917 – Dizzy Gillespie, ameerika džässtrompetist, laulja ja helilooja
- 1928 – Radner Muratov, tatari rahvusest Vene näitleja
- 1944 – Ene Mihkelson, eesti prosaist ja luuletaja
- 1945 – Nikita Mihhalkov, vene filmilavastaja ja näitleja
- 1979 – Katrin Šmigun, eesti suusataja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 21. oktoobril
- 1805 – Horatio Nelson, Briti viitseadmiral
- 1844 – Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio, Portugali sõjaväelane
- 1931 – Arthur Schnitzler, austria kirjanik
- 1939 – Johan Alamäe, Paide linnasekretär
- 1969 – Jack Kerouac, ameerika kirjanik ja kunstnik
- 1978 – Anastass Mikojan, nõukogude riigitegelane
- 1983 – Helmi Tohvelman, eesti ballettmeister ja lavatantsupedagoog
- 1984 – François Truffaut, prantsuse filmilavastaja
- 1987 – Salme Rootare, eesti maletaja
- 1997 – Aale Tynni, soome kirjanik
- 2010 – Heldur Niit, eesti rahvaluule- ja kirjandusteadlane
- 2011 – Aleksandr Olerski, Eesti jalgpallur
Pühad
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Üliõpilased prof. Isaac'i vastu. Vaba Sõna, 22. oktoober 1933, nr. 1, lk. 5.
- ↑ Salapärased põlengud: teatrid, Mõisaküla kirik ja põllumajandusmuuseum SL Õhtuleht, 13. oktoober 2007
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2013. Vaadatud 28. detsember 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2013. Vaadatud 28. detsember 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Julia Zorthian, Speech Crossed The Atlantic for the First Time 100 Years Ago This Week, Time, 22. oktoober 2015