TÄNA AJALOOS, 20. september ⟩ Tallinnas avati esimene eesti skulptori loodud monument
1902 – Tallinnas avati Russalka mälestussammas.
Russalka mälestussammas on Venemaa keisririigi soomuslaeva Russalka hukkumisele pühendatud mälestusmärk Kadriorus Tallinnas. Selle autoriteks on skulptor Amandus Adamson ja arhitekt Nikolai Thamm noorem. See on esimene eesti skulptori loodud monument Tallinnas ja üldse Eestis.
20. septembri sündmused Eestis:
1907 – 1902. aastal asutatud Tartu spordiringi nimeks sai Aberg.
1902 – Tallinnas avati Russalka mälestussammas.
1908 – Liivimaal kehtestati esimesed liiklus- ja liiklemisreeglid, Eestimaa kubermangus kinnitati liikluseeskiri kaks aastat hiljem.
1936 – avati Ülemiste lennuväli.
1939 – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež.
1940 – loodi spordiühingu Dünamo Eesti organisatsioon.
1991 – Taasloodi Kodukaitse naisorganisatsioon Naiskodukaitse.
1992 – toimus presidendivalimiste esimene voor ja Riigikogu valimised. Presidendikandidaatidest pääsesid teise vooru Arnold Rüütel ja Lennart Meri
More. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
1993 – asutati Tuleviku Eesti Erakond (TEE), esimees Jaanus Raidal.
1999 – Investeerimispankur Rain Lõhmus ning reklaami- ja kirjamees Kaur Kender asutasid internetioksjoni osta.ee.
2005 – Tallinna lennujaamast sai miljoni-reisija lennujaam, st et antud aastal oli lennujaam teenindanud miljonenda reisija.
2007 – Valitsus ei andnud Läänemerre Vene-Saksa gaasijuhet rajavale Nord-Stream AGle luba korraldada uuringuid Eesti majandusvööndis.
2007 – Suri filmilavastaja Kaljo Kiisk.
Ja maailmas:
1187 – Saladin alustas Jeruusalemma piiramist.
1519 – Fernão de Magalhães asus ümbermaailmareisile.
1633 – Inkvisitsioon mõistis kohut Galileo Galilei
More üle.
1854 – Alma lahing, Venemaa kaotus Krimmi sõjas.
1870 – bersaljeerid saabusid Roomasse, jõudis lõpule Itaalia ühendamine.
1900 – paavst Leo XIII saatis Kirikuriigi ametlikult laiali.
2017 – Joensuust pärit Soome mees tegi lotoajalugu – ta võitis populaarse loteriiga Jokeri kaks miljonit eurot, varem oli ta loteriiga Lotos võitnud ühe miljoni eurose lotovõidu.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
20. september on Gregoriuse kalendri 263. (liigaastal 264.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. september (1901–2099).
Sündmused
- 1907 – 1902. aastal asutatud Tartu spordiringi nimeks sai Aberg.[1]
- 1902 – Tallinnas avati Russalka mälestussammas.[2]
- 1908 – Liivimaa kubermangus kehtestati esimesed liiklus- ja liiklemisreeglid, Eestimaa kubermangus kinnitati liikluseeskiri kaks aastat hiljem.[küsitav]
- 1919 – algas nimede eestistamine
- 1936 – avati Ülemiste lennuväli.
- 1939 – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež.[1]
- 1940 – loodi spordiühingu Dünamo Eesti organisatsioon.[1]
- 1992 – toimus presidendivalimiste esimene voor ja Riigikogu valimised. Presidendikandidaatidest pääsesid teise vooru Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
- 1993 – asutati Tuleviku Eesti Erakond (TEE), esimees Jaanus Raidal.[3]
Maailmas
- 451 – mõned allikad peavad sellel kuupäeval toimunuks Katalaunia lahingut.
- 1187 – Saladin alustas Jeruusalemma piiramist.
- 1519 – Fernão de Magalhães asus Sanlúcar de Barramedast ümbermaailmareisile.
- 1565 – Hispaania korraldas Floridas Port Royalis veresauna hugenottidele.
- 1854 – britid ja prantslased said Alma lahingus oma esimese võidu Krimmi sõjas.
- 1862 – Peterburis avati Venemaa esimene konservatoorium.
- 1870 – bersaljeerid saabusid Roomasse, jõudis lõpule Itaalia ühendamine.
- 1900 – paavst Leo XIII saatis Kirikuriigi ametlikult laiali.
- 1979 – putšiga kukutati võimult Liibüas visiidil viibiv Kesk-Aafrika keiser Jean-Bédel Bokassa. Kesk-Aafrika keisririik saadeti laiali ning taastati Kesk-Aafrika Vabariik.
- 1990 – Lõuna-Osseetia Ülemnõukogu kuulutas Lõuna-Osseetia iseseisvaks nõukogude vabariigiks Nõukogude Liidu koosseisus.
- 2003 – Lätis toimunud referendumil hääletas 67% osalenutest Euroopa Liitu astumise poolt.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 20. septembril
- 1746 – Matúš Móric Beňovský, Madagaskari keiser
- 1778 – Fabian Gottlieb von Bellingshausen, baltisaksa meresõitja
- 1819 – Théodore Chassériau, prantsuse maalikunstnik
- 1842 – James Dewar, šoti keemik
- 1878 – Upton Sinclair, ameerika kirjanik
- 1899 – Leo Strauss, juudi päritolu filosoof
- 1900 – Nikolai Timofejev-Ressovski, vene bioloog
- 1908 – Enn Roos, eesti skulptor
- 1914 – Johannes Hint, eesti tehnikateadlane ja kirjanik
- 1930 – Paavo Rintala, soome kirjanik
- 1934 – Sophia Loren, itaalia filminäitleja
- 1937 – Monica Zetterlund, rootsi näitleja ning laulja
- 1943 – Sani Abacha, Nigeeria poliitik
- 1949 – Tõnn Sarv, eesti muusikapedagoog ja rahvaluuleteadlane
- 1952 – Ants Hein, eesti kunstiteadlane
- 1966 – Kaarel Tarand, eesti ajakirjanik
- 1975 – Juan Pablo Montoya, Colombia Vormel 1 piloot
- 1984 – Brian Joubert, prantsuse iluuisutaja
- 1990 – Saara Pius, eesti näitleja
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 20. septembril
- 1942 – Kārlis Ulmanis, Läti poliitik, president aastail 1936–1940
- 1957 – Jean Sibelius, soome helilooja
- 1961 – Andrzej Munk, poola filmirežissöör
- 1989 – Klavdija Plotnikova, viimane kamassi keele kõneleja
- 2000 – German Titov, Nõukogude kosmonaut
- 2004 – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
- 2006 – Sven Nykvist, rootsi filmioperaator
- 2007 – Kaljo Kiisk, eesti näitleja ja lavastaja
- 2017 – Ene Mihkelson, eesti kirjanik
- 2021 – Czesław Bessaga, poola matemaatik
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- 1 2 3 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162 - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2014. Vaadatud 18. aprillil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)