TÄNA AJALOOS, 14. august ⟩ Churchill ja Roosevelt sõlmisid kokkuleppe, mis puudutas ka Eestit
1941 – USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill
[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill'] More kirjutasid alla Atlandi hartale.
Kokkuleppes määrati kindlaks teise maailmasõja edasised eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Harta, milles kõneldi ka sõjaeelsete piiride taastamisest ja rahvaste enesemääramisõigusest, näis pakkuvat teatud garantiisid Eestilegi.
NSV Liidul õnnestus mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida aga see, et põhimõte ei kehtiks aladele, mis Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel liideti NSV Liiduga. Balti riikidele tähendas see pärast sõja lõpu kuulumist NSVL võimu alla. Baltimaad olid ainsad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud.
14. augusti sündmused Eestis:
1891 – Postimees hakkas ilmuma päevalehena.
1914 – esimese maailmasõja algus. Kogu sõja jooksul mobiliseeriti üle 100 000 eestlase.
1936 – Pirital tähistati sealse kloostri asutamise 500. aastapäeva.
1940 – moodustati põllumajandussaaduste kokkuostu komitee.
1996 – erukindral Aleksander Einseln
Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.[2] Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995. More ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto
Enn Tarto (25. september 1938 Tartu – 18. juuli 2021 Tartu) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid, üks Balti apelli koostajaid ja allkirjastajaid. More tegid ühisavalduse, milles nõudsid, et sõlmitaks Balti julgeoleku pakti kaitseks Venemaa võimaliku agressiooni vastu.
1996 – RE Tallinna Sadam võttis kasutusele Muuga sadama seitsmenda kai, selle valmimine tähendas 1981. aastal alustatud Muuga sadama väljaehitamise esimese ehitusjärgu lõppu.
2002 – kaitsepolitsei vahistas Eesti Kultuurkapitali tegevjuhi Avo Viioli, kes riisus aastate jooksul 8,5 miljonit krooni ja suurema osa sellest mängis kasiinodes maha.
2004 – Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene LGBT+ paraad.
2019 – OÜ Alexela Group avas Jüris mitmekülgseima valikuga kütusetankla, ühtlasi oli see ka esimene avalik LNG gaasitankla Baltikumis.
2020 – Tallinna-Tartu maanteel avati Kose ja Võõbu vahel 23 kilomeetrine neljarealine kiirteelõik, mille rajamine läks maksma 88,7 miljonit eurot.
Ja maailmas:
1196 – suri piiskop Meinhard. Esimene Liivimaa piiskop maeti Üksküla kirikusse, kust tema põrm hiljem (tõenäoliselt 1380. aastal) viidi Riia toomkirikusse. Teistel andmetel suri piiskop Meinhard sama aasta 11. oktoobril.
1842 – lõppes teine seminolide sõda, indiaani rahvas küüditati Floridast Oklahomasse.
1900 – bokserite ülestõusu käigus okupeerisid lääneriikide ja Jaapani väed Pekingi.
1934 – Ameerika Ühendriikides toimetati San Francisco lahes asuvale Alcatrazi saarele asutatud range režiimiga vanglasse esimesed 53 kinnipeetut.
2018 – Itaalias Genovas varises kokku üle Polcevera jõeorgu ületava silla 189-meetrine lõik, surma sai 43 inimest (03.08.2020 avati samas kohas uus, 1067 meetrit pikk sild).
2022 – Egiptuse pealinna Kairo külje all asuvas Giza piirkonnas süttis jumalateenistuse ajal kopti kirik, surma sai üle 40 inimese, tuleõnnetuse põhjuseks oli elektririke.
[rdp-wiki-embed url=’https://et.wikipedia.org/wiki/14._august’]