TÄNA AJALOOS, 11. august ⟩ Eestis üritati kehtestada kaitseseisukorda ja tsensuuri
1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, sulges vapside, noorsotsialistliku liidu, demokraatlike liinisõdurite ühenduse ja muud taolised organisatsioonid ning seadis sisse tsensuuri.
Suve alguses oli Jaan Tõnissoni More neljas valitsus kehtestanud kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes, 11. augustil laiendati seda kogu riigile.
Kuna augustis ei olnud riigikogu koos, ei kinnitanud riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esitasid Artur Sirk, Johannes Holland ja Arnold Jaks riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi oleks kaitseseisukorda võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis ja kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides.
11. augusti sündmused Eestis:
1909 – sündis teoloog ja luuletaja Uku Masing.
1919 – leevendamaks vastuolusid Eesti ja Venemaa vahel, loodi Tallinnas liitlasriikide nõudel Loode-Venemaa valitsus, kes tunnustas Eesti iseseisvust. See ei muutnud Loodearmee juhtkonna eitavat suhtumist Eestisse.
1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Madis Jaakson.
1934 – Valka saabus raudteel Poola tankettide rühm.
1937 – Tallinnas pandi nurgakivi Kadrioru administratiivhoonele, mille projekti autor oli arhitekt Alar Kotli.
1940 – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.
1944 – toimus Permisküla lahing.
1946 – Lydia Koidula sängitati Tallinna Metsakalmistule.
1992 – riigi valimiskomisjon registreeris riigikogu liikme 101 kohale 633 kandidaati, kellest 26 olid sõltumatud ja ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.
1992 – Võrus registreeriti Eesti soojarekord – pluss 35,6 kraadi.
1993 – riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.
1993 – siseministeerium kandis Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse alates 1944. aastast eksiilis tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku.
1994 – Vene pool alustas töid Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimiseks.
1995 – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja.
1997 – Eesti Kontsert avas 12 miljonit krooni maksnud rekonstrueerimise järel Estonia kontsertsaali.
1999 – Toompeale valitsust kiruma kogunenud mässumeelsed põllumehed jätsid lahkudes lossiplatsile kaks siga.
1999 – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
2011 – relvastatud Karen Drambjan tungis kaitseministeeriumi hoonesse ja hukkus järgnenud tulevahetuses.
Ja maailmas:
3114 eKr – algas maajade kalendri ajaarvestus.
586 eKr – kuningas Saalomoni ehitatud templi hävitamine Jeruusalemmas väidetavalt Babüloonia vägede poolt.
117 – Roomas tõusis troonile keiser Hadrianus.
490 – Adda lahing: Adda jõe kallastel toimus lahing Itaalia kuninga Odoakeri ja idagootide valitseja Theoderich Suure vahel, mis lõppes Odoakeri kaotuse ja taandumisega Ravennasse.
1332 – Šotimaa parunid eesotsas Edward Balioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II vägesid.
1450 – Inglise väed alistasid saja-aastases sõjas Cherbourgi, viies lõpule Normandia vallutamise.
1492 – paavstitroonile tõusis kardinal Rodrigo Borgia, kes võttis paavstinimeks Aleksander VI.
1499 – türklased lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
1512 – Inglise laevastik hävitas Bresti sadamas 25 Prantsuse laeva.
1530 – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medici dünastia.
1687 – Lorraine’i hertsog Charles V ja Badeni markkrahv Ludwig Wilhelm lõid Mohácsi lahingus Türgi paša Suleimani vägesid.
1759 – Venemaa ja Austria väed lõid Kunersdorfi lahingus Preisimaa vägesid ja Dresden langes austerlaste kätte.
1813 – Austria kuulutas Prantsusmaale sõja.
1863 – Prantsusmaa tegi Kambodžast oma protektoraadi.
1898 – Hawaii saared läksid Ameerika Ühendriikide võimu alla.
1903 – Jaapan saatis Venemaale noodi, kus nõudis, et Venemaa lahkuks Mandžuuriast.
1910 – Belgia ja Saksamaa allkirjastasid lepingu, millega sai nende koloniaalvalduste piiriks Aafrikas Rusizi jõgi.
1914 – esimene maailmasõda: Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
1918 – esimene maailmasõda: lõppes Amiensi lahing.
1920 – Riias sõlmiti rahuleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.
1920 – Genfis algas üks esimesi ülemaailmseid oikumeenilisi konverentse. Sellest võttis osa kirikutegelasi Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.
1934 – Ameerika Ühendriikides San Francisco lahes Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
1935 – Kaunases algas kuni 18. augustini kestnud Ülemaailmne Leedulaste Kongress, osales 3000 esindajat 17 riigist.
1938 – Saksamaal algas mobilisatsioon.
1941 – Prantsuse marssal Philippe Pétain kutsus oma kaasmaalasi üles toetama Teises maailmasõjas Saksamaad.
1952 – Jordaania troonile asus kuningas Ḩusayn.
1952 – Argentina pealinnas Buenos Aireses toimusid riigi esimese leedi Eva Peróni matused.
1960 – ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld ja ÜRO väeüksused sisenesid Katangasse.
1960 – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.
1970 – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
1971 – Süüria katkestas diplomaatilised suhted Jordaaniaga, sest puhkes piirisõda.
1972 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietnamis lõpetas lahingutegevuse viimane Ameerika Ühendriikide võitlussalk.
1985 – Jaapani reisilennuk sõitis teel Ōsakast Tōkyōsse vastu mäeseina, katastroofis hukkus üle 520 inimese.
1987 – Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid naftarikkasse Pärsia lahe piirkonda miiniotsijad.
1988 – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud massimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ja kõigist teistest riigiametitest.
1990 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayn pakkus välja võimaluse siduda Iraagi vägede väljaviimine Kuveidist Iisraeli vägede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt.
1991 – Liibanonis pantvangis olnud ameeriklane Edward Tracy saabus Saksamaale.
1992 – USA, Kanada ja Mehhiko sõlmisid vabakaubanduslepingu.
1993 – paavst Johannes Paulus II pöördus USA-s Denveri staadionil 85 000 inimese poole.
1994 – USA ja Põhja-Korea leppisid kokku tuumapinge lõdvestamise suhtes.
1995 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayni väimees mõistis oma esimeses põgenemisjärgses avalikus esinemises oma äia hukka ja kuulutas välja tema kukutamise kampaania.
1996 – Saksamaa palus Itaalial välja anda endine SSi kapten Erich Priebke, kes oli taas vahistatud pärast seda, kui Rooma sõjatribunal oli pärast sõjakuritegude kohtuprotsessi ta vabastanud.
1999 – toimus Euroopas nähtav täielik päikesevarjutus.
2003 – Afganistani sõda: NATO võttis Ameerika Ühendriikidelt üle Afganistani rahutagamismissiooni juhtimise.
2017 – Taani leiutaja ja ettevõtja Peter Madsen tappis temast olemuslugu kirjutama tulnud Rootsi ajakirjaniku Kim Walli oma allveelaevas ning viskas pea ja jäsemeteta surnukeha merre (Madsen mõisteti 25.04.2018 süüdi mõrvas ja talle määrati eluaegne vanglakaristus).
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
11. august on Gregoriuse kalendri 223. (liigaastal 224.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. juuli (1901–2099).
Sündmused
Eestis
- 1919 – leevendamaks vastuolusid Eesti ja Venemaa vahel, loodi Tallinnas liitlasriikide nõudel Loode-Venemaa valitsus, mis tunnustas Eesti iseseisvust. See ei muutnud Loodearmee juhtkonna eitavat suhtumist Eestisse.
- 1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Madis Jaakson.
- 1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, sulges Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL), Noorsotsialistliku Liidu, Demokraatliku Liinisõdurite Ühenduse ja muud taolised organisatsioonid, seadis trükitöödele sisse eeltsensuuri ja nimetas sisekaitseülema ametisse kindralmajor Gustav Jonsoni.
- 1934 – Valka saabus raudteel Poola tankettide rühm.
- 1937 – Tallinnas pandi nurgakivi Kadrioru administratiivhoonele, mille projekti autor oli arhitekt Alar Kotli.
- 1940 – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.
- 1944 – toimus Permisküla lahing.
- 1946 – Lydia Koidula sängitati Tallinna Metsakalmistule.
- 1992 – riigi valimiskomisjon registreeris Riigikogu liikme 101 kohale 633 kandidaati, kellest 26 olid sõltumatud ning ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.
- 1993 – riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.
- 1993 – siseministeerium kandis Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse alates 1944. aastast eksiilis tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku
- 1994 – Vene pool alustas töid Eesti-Vene kontrolljoone mahamärkimiseks.
- 1995 – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võltslattide rahapaja.
- 1999 – Toompeale valitsust kiruma kogunenud mässumeelsed põllumehed jätsid lahkudes lossiplatsile kaks siga.
- 1999 – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
- 2011 – relvastatud Karen Drambjan tungis Kaitseministeeriumi hoonesse ja hukkus järgnevas tulevahetuses.[1]
Maailmas
- 586 eKr – kuningas Saalomoni ehitatud tempel Jeruusalemmas hävitati oletatavalt Babüloonia vägede poolt.
- 117 – Rooma keisriks sai Hadrianus.
- 490 – Adda lahing: Adda jõe kallastel toimus lahing Itaalia kuninga Odoakeri ja idagootide valitseja Theoderich Suure vahel, mis lõppes Odoakeri kaotuse ja taandumisega Ravennasse.
- 1332 – Šotimaa parunid eesotsas Edward Balioliga võitsid Dupplini lahingus kuningas David II vägesid.
- 1450 – Inglise väed alistasid Saja-aastases sõjas Cherbourgi, viies lõpule Normandia vallutamise.
- 1492 – paavstiks sai kardinal Rodrigo Borgia, kes võttis paavstinimeks Aleksander VI.
- 1499 – türklased võitsid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
- 1512 – Inglise laevastik hävitas Bresti sadamas 25 Prantsuse laeva.
- 1530 – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medicite dünastia.
- 1687 – Lorraine'i hertsog Charles V ja Badeni markkrahv Ludwig Wilhelm võitsid Mohácsi lahingus Türgi Suleiman Paša vägesid.
- 1759 – Venemaa ja Austria väed lõid Kunersdorfi lahingus Preisimaa vägesid ja Dresden langes austerlaste kätte.
- 1804 – Saksa-Rooma keiser Franz II asutas Austria keisririigi ning asus Franz I-na selle keisriks.
- 1813 – Austria kuulutas Prantsusmaale sõja.
- 1863 – Prantsusmaa tegi Kambodžast oma protektoraadi.
- 1898 – Hawaii saared läksid Ameerika Ühendriikide võimu alla.
- 1903 – Jaapan saatis Venemaale noodi, kus nõudis, et Venemaa lahkuks Mandžuuriast.
- 1904 – Saksa väed tapsid Saksa Edela-Aafrikas Waterbergi lahingus umbes 30 000 ülestõusnud hererot ja namat.
- 1910 – Belgia ja Saksamaa allkirjastasid lepingu, millega sai nende koloniaalvalduste piiriks Aafrikas Rusizi jõgi.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.
- 1918 – Esimene maailmasõda: lõppes Amiensi lahing.
- 1920 – Riias sõlmiti rahuleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.[2]
- 1920 – Genfis algas üks esimesi ülemaailmseid oikumeenilisi konverentse. Sellest võttis osa kirikutegelasi Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.
- 1934 – Ameerika Ühendriikides San Francisco lahes Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
- 1935 – Kaunases algas kuni 18. augustini kestnud ülemaailmne leedulaste kongress, osales 3000 esindajat 17 riigist.[3]
- 1938 – Saksamaal algas mobilisatsioon.
- 1941 – Prantsuse marssal Philippe Pétain kutsus oma kaasmaalasi üles toetama Teises maailmasõjas Saksamaad.
- 1952 – Jordaania kuningaks sai Ḩusayn.
- 1952 – Argentina pealinnas Buenos Aireses toimusid presidendi abikaasa Eva Peróni matused.
- 1960 – ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld ja ÜRO väeüksused sisenesid Katangasse.
- 1960 – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.
- 1970 – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
- 1971 – Süüria katkestas diplomaatilised suhted Jordaaniaga, sest puhkes piirisõda.
- 1972 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietnamis lõpetas lahingutegevuse viimane Ameerika Ühendriikide võitlussalk.
- 1985 – Jaapani reisilennuk sõitis teel Ōsakast Tōkyōsse vastu mäeseina, katastroofis hukkus üle 520 inimese.
- 1987 – Suurbritannia ja Prantsusmaa saatsid naftarikkasse Pärsia lahe piirkonda miiniotsijad.
- 1988 – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud massimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ning kõigist teistest riigiametitest.
- 1990 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayn pakkus välja võimaluse siduda Iraagi vägede väljaviimine Kuveidist Iisraeli vägede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt.
- 1991 – Liibanonis pantvangis olnud ameeriklane Edward Tracy saabus Saksamaale.
- 1993 – paavst Johannes Paulus II pöördus USA-s Denveri staadionil 85 000 inimese poole.
- 1994 – USA ja Põhja-Korea leppisid kokku tuumapinge lõdvestamise suhtes.
- 1995 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayni väimees mõistis oma esimeses põgenemisjärgses avalikus esinemises oma äia hukka ja kuulutas välja tema kukutamise kampaania.
- 1996 – Saksamaa palus Itaalial välja anda endine SS kapten Erich Priebke, kes oli taas vahistatud pärast seda, kui Rooma sõjatribunal oli pärast sõjakuritegude kohtuprotsessi ta vabastanud.
- 2003 – Afganistani sõda: NATO võttis Ameerika Ühendriikidelt üle Afganistani rahutagamismissiooni juhtimise.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 11. augustil
- 1778 – Friedrich Ludwig Jahn, saksa võimlemistraditsiooni alusepanija
- 1804 – Vladimir Odojevski, vene kirjanik ja helilooja
- 1837 – Marie François Sadi Carnot, Prantsusmaa president 1887–1894
- 1879 – Frieda von Richthofen, saksa kirjanik
- 1881 – Aleksander Aberg, eesti maadleja
- 1884 – Panait Istrati, rumeenia kirjanik
- 1905 – Ernst Jaakson, Eesti diplomaat
- 1909 – Uku Masing, eesti teoloog ja luuletaja
- 1914 – José Silva, Silva meetodi looja
- 1928 – Heino Väli, eesti kirjanik
- 1933 – Väino Aren, eesti näitleja
- 1933 – Jerzy Grotowski, poola lavastaja
- 1939 – Anatoli Kašpirovski, vene psühhoterapeut ja telehüpnotisöör
- 1942 – Luule Komissarov, eesti näitleja
- 1943 – kindral Pervez Musharraf, Pakistani president
- 1946 – Óscar Berger, Guatemala poliitik
- 1948 – Jan Palach, tšehhi üliõpilane
- 1949 – Eric Carmen, ameerika poplaulja ja muusik
- 1950 – Steve Wozniak, arvutiinsener, Apple Computeri asutaja
- 1953 – Angela Arraste, eesti rahvatantsujuht
- 1963 – Piret Viires, eesti kirjanduskriitik
- 1969 – Ago Markvardt, eesti suusakahevõistleja
- 1972 – Anti Selart, eesti ajaloolane
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 11. augustil
- 480 eKr – Leonidas I, Sparta kuningas
- 1886 – Lydia Koidula, eesti kirjanik
- 1919 – Andrew Carnegie, šoti-ameerika tööstur, filantroop
- 1939 – Jean Bugatti, prantsuse autokonstruktor
- 1939 – Alphonse Osbert, prantsuse kunstnik
- 1953 – Tazio Nuvolari, itaalia auto- ja motosportlane
- 1956 – Jackson Pollock, ameerika kunstnik
- 1964 – Uno Tölpus, eesti arhitekt
- 1996 – Vanga, bulgaaria selgeltnägija
- 2003 – Ahti Nurmis, eesti laulja
- 2011 – Kalju Karask, eesti laulja ja näitleja
- 2011 – Ülo Ignats, eesti ajakirjanik
- 2014 – Robin Williams, USA näitleja
- 2025 – Sheila Jordan, Ameerika Ühendriikide džässlaulja
Pühad
- Iseseisvuspäev Tšaadis
- kangelaste päev Zimbabwes
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06232719
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 282