BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//wp-events-plugin.com//7.4.2//EN
BEGIN:VEVENT
UID:1361@kihulane.eu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280811
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20280812
DTSTAMP:20260811T101028Z
URL:https://kihulane.eu/events/tana-ajaloos-11-august-%e2%9f%a9-eestis-uri
 tati-kehtestada-kaitseseisukorda-ja-tsensuuri-2028-08-11
SUMMARY:TÄNA AJALOOS\, 11. august ⟩ Eestis üritati kehtestada kaitsesei
 sukorda ja tsensuuri
DESCRIPTION:\n\n\n\nJaan Tõnisson Foto: Meelis Lokk / Postimehe arhiiv\n\n
 \n\n1933 – valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra\, sulges va
 pside\, noorsotsialistliku liidu\, demokraatlike liinisõdurite ühenduse 
 ja muud taolised organisatsioonid ning seadis sisse tsensuuri.\n\n\n\n\n\n
 \nSuve alguses oli Jaan Tõnissoni neljas valitsus kehtestanud kaitseseisu
 korra Eesti territoriaalvetes\, 11. augustil laiendati seda kogu riigile.\
 n\n\n\n\nKuna augustis ei olnud riigikogu koos\, ei kinnitanud riigikogu V
 abariigi Valitsuse otsust\, ka mitte tagantjärele. 24. augustil 1933 esit
 asid Artur Sirk\, Johannes Holland ja Arnold Jaks riigikogu juhatusele rah
 vaalgatuse korras kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse\, mille järgi
  oleks kaitseseisukorda võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja s
 õja hädaohu puhul. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta okt
 oobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril
  1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis ja kaitseseisukord jäi kehti
 ma enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides.\n\n\n\n11. augusti sündmused
  Eestis:\n\n\n\n1909 – sündis teoloog ja luuletaja Uku Masing.\n\n\n\n\
 n1919 – leevendamaks vastuolusid Eesti ja Venemaa vahel\, loodi Tallinna
 s liitlasriikide nõudel Loode-Venemaa valitsus\, kes tunnustas Eesti ises
 eisvust. See ei muutnud Loodearmee juhtkonna eitavat suhtumist Eestisse.\n
 \n\n\n\n1926 – arreteeriti endine Harju Panga direktor Madis Jaakson.\n\
 n\n\n\n1934 – Valka saabus raudteel Poola tankettide rühm.\n\n\n\n\n193
 7 – Tallinnas pandi nurgakivi Kadrioru administratiivhoonele\, mille pro
 jekti autor oli arhitekt Alar Kotli.\n\n\n\n\n1940 – Nõukogude võimu e
 sindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba.\n\n\n\n\n1944 
 – toimus Permisküla lahing.\n\n\n\n\n1946 – Lydia Koidula sängitati 
 Tallinna Metsakalmistule.\n\n\n\n\n1992 – riigi valimiskomisjon registre
 eris riigikogu liikme 101 kohale 633 kandidaati\, kellest 26 olid sõltuma
 tud ja ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.\n\n\n\n\n1992 – Võ
 rus registreeriti Eesti soojarekord – pluss 35\,6 kraadi.\n\n\n\n\n1993 
 – riigikohus tunnistas Narva referendumi kehtetuks.\n\n\n\n\n1993 – si
 seministeerium kandis Eesti kirikute\, koguduste ja koguduste liitude regi
 strisse alates 1944. aastast eksiilis tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu K
 iriku.\n\n\n\n\n\n\n1994 – Vene pool alustas töid Eesti-Vene kontrolljo
 one mahamärkimiseks.\n\n\n\n\n1995 – Kaitsepolitsei avastas Pärnus võ
 ltslattide rahapaja.\n\n\n\n\n1997 – Eesti Kontsert avas 12 miljonit kro
 oni maksnud rekonstrueerimise järel Estonia kontsertsaali.\n\n\n\n\n1999 
 – Toompeale valitsust kiruma kogunenud mässumeelsed põllumehed jätsid
  lahkudes lossiplatsile kaks siga.\n\n\n\n\n1999 – Eestis oli võimalik 
 vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.\n\n\n\n\n2011 – relvastatud K
 aren Drambjan tungis kaitseministeeriumi hoonesse ja hukkus järgnenud tul
 evahetuses.\n\n\n\nJa maailmas:\n\n\n\n3114 eKr – algas maajade kalendri
  ajaarvestus.\n\n\n\n\n586 eKr – kuningas Saalomoni ehitatud templi häv
 itamine Jeruusalemmas väidetavalt Babüloonia vägede poolt.\n\n\n\n\n117
  – Roomas tõusis troonile keiser Hadrianus.\n\n\n\n\n490 – Adda lahin
 g: Adda jõe kallastel toimus lahing Itaalia kuninga Odoakeri ja idagootid
 e valitseja Theoderich Suure vahel\, mis lõppes Odoakeri kaotuse ja taand
 umisega Ravennasse.\n\n\n\n\n1332 – Šotimaa parunid eesotsas Edward Bal
 ioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II vägesid.\n\n\n\n\n1450 
 – Inglise väed alistasid saja-aastases sõjas Cherbourgi\, viies lõpul
 e Normandia vallutamise.\n\n\n\n\n1492 – paavstitroonile tõusis kardina
 l Rodrigo Borgia\, kes võttis paavstinimeks Aleksander VI.\n\n\n\n\n1499 
 – türklased lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.\n\n\n\n\n151
 2 – Inglise laevastik hävitas Bresti sadamas 25 Prantsuse laeva.\n\n\n\
 n\n1530 – Püha-Rooma keisririigi väed taastasid Firenzes Medici dünas
 tia.\n\n\n\n\n1687 – Lorraine’i hertsog Charles V ja Badeni markkrahv 
 Ludwig Wilhelm lõid Mohácsi lahingus Türgi paša Suleimani vägesid.\n\
 n\n\n\n1759 – Venemaa ja Austria väed lõid Kunersdorfi lahingus Preisi
 maa vägesid ja Dresden langes austerlaste kätte.\n\n\n\n\n1813 – Austr
 ia kuulutas Prantsusmaale sõja.\n\n\n\n\n1863 – Prantsusmaa tegi Kambod
 žast oma protektoraadi.\n\n\n\n\n1898 – Hawaii saared läksid Ameerika 
 Ühendriikide võimu alla.\n\n\n\n\n1903 – Jaapan saatis Venemaale noodi
 \, kus nõudis\, et Venemaa lahkuks Mandžuuriast.\n\n\n\n\n\n\n1910 – B
 elgia ja Saksamaa allkirjastasid lepingu\, millega sai nende koloniaalvald
 uste piiriks Aafrikas Rusizi jõgi.\n\n\n\n\n1914 – esimene maailmasõda
 : Suurbritannia kuulutas Austria-Ungarile sõja.\n\n\n\n\n1918 – esimene
  maailmasõda: lõppes Amiensi lahing.\n\n\n\n\n1920 – Riias sõlmiti ra
 huleping Läti ja Nõukogude Venemaa vahel.\n\n\n\n\n1920 – Genfis algas
  üks esimesi ülemaailmseid oikumeenilisi konverentse. Sellest võttis os
 a kirikutegelasi Euroopast\, Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast.\n\n\n\n\
 n1934 – Ameerika Ühendriikides San Francisco lahes Alcatrazi saarel ava
 ti föderaalvangla.\n\n\n\n\n1935 – Kaunases algas kuni 18. augustini ke
 stnud Ülemaailmne Leedulaste Kongress\, osales 3000 esindajat 17 riigist.
 \n\n\n\n\n1938 – Saksamaal algas mobilisatsioon.\n\n\n\n\n1941 – Prant
 suse marssal Philippe Pétain kutsus oma kaasmaalasi üles toetama Teises 
 maailmasõjas Saksamaad.\n\n\n\n\n1952 – Jordaania troonile asus kuninga
 s Ḩusayn.\n\n\n\n\n1952 – Argentina pealinnas Buenos Aireses toimusid 
 riigi esimese leedi Eva Peróni matused.\n\n\n\n\n1960 – ÜRO peasekret
 är Dag Hammarskjöld ja ÜRO väeüksused sisenesid Katangasse.\n\n\n\n\n
 1960 – Tšaad kuulutas välja iseseisvuse.\n\n\n\n\n1970 – Lääne-Sak
 samaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingul
 e.\n\n\n\n\n1971 – Süüria katkestas diplomaatilised suhted Jordaaniaga
 \, sest puhkes piirisõda.\n\n\n\n\n1972 – Vietnami sõda: Lõuna-Vietna
 mis lõpetas lahingutegevuse viimane Ameerika Ühendriikide võitlussalk.\
 n\n\n\n\n1985 – Jaapani reisilennuk sõitis teel Ōsakast Tōkyōsse vas
 tu mäeseina\, katastroofis hukkus üle 520 inimese.\n\n\n\n\n1987 – Suu
 rbritannia ja Prantsusmaa saatsid naftarikkasse Pärsia lahe piirkonda mii
 niotsijad.\n\n\n\n\n1988 – Sein Lwin astus pärast kolm päeva kestnud m
 assimeeleavaldusi tagasi Birma presidendi kohalt ja kõigist teistest riig
 iametitest.\n\n\n\n\n1990 – Iraagi riigipea Şaddām Ḩusayn pakkus vä
 lja võimaluse siduda Iraagi vägede väljaviimine Kuveidist Iisraeli väg
 ede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt.\n\n\n\n\n1991 – Liiban
 onis pantvangis olnud ameeriklane Edward Tracy saabus Saksamaale.\n\n\n\n\
 n\n\n1992 – USA\, Kanada ja Mehhiko sõlmisid vabakaubanduslepingu.\n\n\
 n\n\n1993 – paavst Johannes Paulus II pöördus USA-s Denveri staadionil
  85 000 inimese poole.\n\n\n\n\n1994 – USA ja Põhja-Korea leppisid kokk
 u tuumapinge lõdvestamise suhtes.\n\n\n\n\n1995 – Iraagi riigipea Şadd
 ām Ḩusayni väimees mõistis oma esimeses põgenemisjärgses avalikus e
 sinemises oma äia hukka ja kuulutas välja tema kukutamise kampaania.\n\n
 \n\n\n1996 – Saksamaa palus Itaalial välja anda endine SSi kapten Erich
  Priebke\, kes oli taas vahistatud pärast seda\, kui Rooma sõjatribunal 
 oli pärast sõjakuritegude kohtuprotsessi ta vabastanud.\n\n\n\n\n1999 
 – toimus Euroopas nähtav täielik päikesevarjutus.\n\n\n\n\n2003 – A
 fganistani sõda: NATO võttis Ameerika Ühendriikidelt üle Afganistani r
 ahutagamismissiooni juhtimise.\n\n\n\n\n2017 – Taani leiutaja ja ettevõ
 tja Peter Madsen tappis temast olemuslugu kirjutama tulnud Rootsi ajakirja
 niku Kim Walli oma allveelaevas ning viskas pea ja jäsemeteta surnukeha m
 erre (Madsen mõisteti 25.04.2018 süüdi mõrvas ja talle määrati eluae
 gne vanglakaristus).\n\n\n\nLoe allikast edasi\n\n[rdp-wiki-embed url='htt
 ps://et.wikipedia.org/wiki/11._august']
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://kihulane.eu/wp-content/uploads/2026/08/t
 ana-ajaloos-e29fa9-eestis-uritati-kehtestada-kaitseseisukorda-ja-tsensuuri
 .webp
CATEGORIES:Täna ajaloos
END:VEVENT
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
X-LIC-LOCATION:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20280326T040000
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
END:VCALENDAR