Eesti Looduseuurijate Selts on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamine ülesanne on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust.

Asutatud 10. oktoobril 1853, kuulus selts algul Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi, aastatel 1878–1939 ja 1940–46 Tartu ülikooli, 1939–40 Eesti Teaduste Akadeemia ja aastast 1946 Eesti (ENSV) Teaduste Akadeemia juurde. Rootsis tegutses Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis. Praegu on selts seotud Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsiatsioonilepingu kaudu.

10. oktoobri sündmused Eestis:

1710 – Rootsi garnisoni, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna esindajad kirjutasid Harku mõisas alla venelastele alistumise lepingutele. Lõppes Põhjasõda Eesti aladel.

1853 – Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts.

1919 – Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse.

1919 – algas Nikolai Judenitši juhitava Loodearmee rünnak Petrogradile.

1927 – suri kirjanik August KitzbergAugust Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunimesid Tiibuse Jaak Tiibus ja Tiibuse Mari; 29. detsember 1855 Laatre vald, Ruhja kihelkond, Volmari maakond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. More

1969 – Tallinnas arreteerisid KGB töötajad kirjanik Teet Kallase, tema elukohas toimus läbiotsimine.

1988 – ilmus Nelli TeatajaNelli Teataja on Tallinnas alates 1988. aastast ilmuv eestikeelne ajaleht.[viide?] Nelli Teataja on Eesti vanim pidevalt ilmunud eraleht. More esimene number, tegemist oli esimese eralehega perestroikajärgses Eestis.

1994 – Eesti Pank lasi käibele 50kroonised rahatähed, mille autor oli enamiku Eesti krooni kupüüride kujundaja, kunstnik Vladimir Taiger.

2005 – esimest korda ajaloos avanes Eesti Vabariigi kodanikel võimalus valimistel hääletada interneti teel.

2009 – Tallinnas avas uksed 43 000 ruutmeetri suurune äri- ja meelelahutuskeskus Solaris, mille rajamine läks maksma ligi 1,2 miljardit krooni.

Ja maailmas:

732 – Poitiers’ lahing, Karl Martell peatas islami pealetungi Euroopasse.

1631 – Saksimaa väed vallutasid Praha.

1731 – sündis inglise füüsik ja keemik Henry Cavendish.

1780 – Kariibi merel nõudis orkaan ligi 30 000 ohvrit.

1813 – sündis itaalia helilooja Giuseppe VerdiGiuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla, Busseto vald Parma lähedal – 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. More.

1834 – sündis soome kirjanik Aleksis KiviAleksis Kivi (kodanikunimega Alexis Stenvall; 10. oktoober 1834 Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond – 31. detsember 1872 Tuusula) oli Soome rahvuskirjanik. More.

1846 – William Lassell avastas Tritoni.

1859 – puhkes Argentina kodusõda.

1861 – sündis norra maadeavastaja Fridtjof NansenFridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra zooloog ja okeanoloog, riigimees ning maadeavastaja. More.

1868 – Kuubal kuulutati välja iseseisvus.

1914 – Antwerpen langes Saksa vägedele.

1938 – Sudeedimaa sai ametlikult Saksamaa osaks.

1939 – kirjutati alla lepingule Vilno linna ja maakonna üleandmisest Leedu Vabariigile ning vastastikusest abistamisest Leedu ja Nõukogude Liidu vahel.

1964 – Tokyos avati 1964. aasta suveolümpiamängud.

1985 – suri USA filmilavastaja, stsenarist ja näitleja Orson Welles.

2015 – Türgi pealinnas Ankaras toimus riigi ajaloo ohvriterohkeim terrorirünnak – vasakpoolsete rühmituste korraldatud meeleavaldusel lõhkes kaks pommi, surma sai 120 ja vigastada umbes 400 inimest.