Viljandi kihelkond (lühend Vil) oli ajalooline kihelkond Rootsi aegsel Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis Viljandimaal, mille alad jäävad Viljandi linna ümbrusse.
Viljandi kirikukihelkonda on mainitud 1234. aastal, kui paavsti kirjas on nimetatud Tartu piiskopkonnas 7 kihelkonda: Viljandi, Tarvastu, Otepää, Palamuse, Moche ja Noremegunde (viimase nimetuse all tuleb vist mõista Põltsamaa ja Pilistvere kihelkondi) ja ka nende preestreid[1].
1911. aastal moodustati Viljandi kihelkonna lääneosast Kõpu kihelkond.
Viljandi kihelkonna mõisad
- Viljandi kirikumõis (Pastorat Fellin-Land)
- Karula mõis (Neu-Woidoma, Karolen) rüütlimõis
- Päri mõis (Ningal) rüütlimõis
- Pärsti mõis (Perst, Neu-Perst) rüütlimõis
- Tusti mõis (Tustenhof) rüütlimõis
- Tännassilma mõis (Alt-Tennasilm) riigimõis
- Uusna mõis (Neu-Tennasilm) rüütlimõis
- Vana-Pärsti mõis (Alt-Perst) Uue-Pärsti kõrvalmõis
- Vana-Võidu mõis (Alt-Woidoma) rüütlimõis
- Viiratsi mõis (Wieratz) linnamõis
- Viljandi mõis (Schloß Fellin) rüütlimõis
- Väikemõisa mõis (Kleinhof) Karula kõrvalmõis poolmõisa staatuses
- Välgita mõis (Welketa) riigimõis
Viljandi kihelkonna vallad
Viljandi kihelkonda kuulusid:
- Päri vald,
- Pärsti vald,
- Vana-Tänassilma vald,
- Uusna vald,
- Uue-Võidu vald,
- Vana-Võidu vald,
- Viiratsi vald ja
- Viljandi vald.
Viited
- ↑ Paistu kirik 700 aastane, Oma Maa, 6 juuli 1934
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 389–390.
