Valéry Marie René Georges Giscard d'Estaing (prantsuse [valeʁi maʁi ʁəne ʒɔʁʒ ʒiskaʁ dɛstɛ̃]; 2. veebruar 1926 Koblenz – 2. detsember 2020 Authon) oli Prantsuse riigitegelane, 1974–1981 Prantsusmaa president.

Giscard d'Estaing sündis Koblenzis, prantslaste okupeeritud Saksamaal. 18-aastaselt liitus ta Prantsuse vastupanuliikumisega ja võttis Teises maailmasõjas osa Pariisi vabastamisest 1944. aastal.

Poliitilist karjääri alustas Giscard d'Estaing 1950. aastate teises pooles. 1956. aastal sai ta Prantsusmaa Rahvuskogu liikmeks. Aastatel 1962–1966 ja 1969–1974 oli ta Prantsusmaa rahandusminister. Alates 1966. aastast kuulus ta vabariiklaste erakonda.

1974. aasta mais toimunud presidendivalimistel võitis Giscard d'Estaing sotsialist François Mitterrandi, kogudes 50,8% häältest Mitterrand' 49,2% vastu. Ta sai presidendiks 48-aastaselt ja oli ametisse astudes riigi ajaloo noorim president. Presidendina viis Giscard d'Estaing läbi palju uuendusi, mida peeti sel ajal radikaalseks, näiteks langetas ta valimisõiguse vanusepiiri 18. eluaastani ja seadustas abordi. Lisaks suurendas ta Prantsusmaa tuumavõimekust ja edendas ülikiirrongiliiklust. Presidendina õnnestus tal Saksamaa kantsleri Helmut Schmidtiga luua Prantsusmaa ja Saksamaa vahel tugev allianss Euroopa Liidus.

1981. aasta presidendivalimiste esimeses voorus ta küll edestas Mitterrand'd, kuid kaotas talle teises voorus, kogudes 48,24% häältest Mitterrand'd 51,76% vastu.

1968. aastal asutati Giscard d'Estaing' toetuseks erakond Ühendus Prantsuse Demokraatia eest. Aastatel 1988–1996 oli ta selle erakonna juht. Aastatel 1989–1993 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 2000. aastate alguses oli ta Euroopa Tulevikukonvendi president. Aktiivse poliitilise karjääri lõpetas ta 2004. aastal.

Giscard d'Estaing oli abielus 1952. aastast ning tal oli abikaasaga neli last, kaks tütart ja kaks poega.

• 1962 Püha Olafi orden (Norra)
• 1979 Nanseni auhind (ÜRO)
• 2003 Karl Suure auhind