![](https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c3/Modern_Greek_dialects_en.svg/220px-Modern_Greek_dialects_en.svg.png)
Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharévousa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.
Kreeka keel on flekteeriv keel.
Vanakreeka keel
Pikemalt artiklis Vanakreeka keel
Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.–7. sajandist eKr, oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemere maadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-).
Kreeka tähestik
Pikemalt artiklis Kreeka tähestik
Kreeka tähestiku suur- ja väiketähed on esimeses ja teises reas. Kolmandas reas on toodud uuskreeka nimede kirjutamisel kasutatav 1987. aastal kehtestatud kreeka omaladina tähestik. Rohkete erandite tõttu kreeka nimede kirjutamisel ei saa seda tabelit kasutada kreeka nimede latiniseerimiseks.
Α | Β | Γ | Δ | Ε | Ζ | Η | Θ | Ι | Κ | Λ | Μ | Ν | Ξ | Ο | Π | Ρ | Σ | Τ | Υ | Φ | Χ | Ψ | Ω |
α | β | γ | δ | ε | ζ | η | θ | ι | κ | λ | μ | ν | ξ | ο | π | ρ | σ/ς | τ | υ | φ | χ | ψ | ω |
a | v | g | d | e | z | i | th | i | k | l | m | n | x | o | p | r | s | t | y | f | ch | ps | o |
Vaata ka
Välislingid
- Kreeka nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
You must be logged in to post a comment.