Tšokto keel (inglise keeles Choctaw language) on maskogi keelkonda kuuluv keel[2], mida kõneldakse USA kaguosas, kõige enam Oklahoma osariigis, McCurtaini maakonnas, vähem Mississippis ning mõnel pool Louisianas ja Tennessees.

Tšokto keelt kõneleb emakeelena 10 400 inimest, kuid see arv väheneb (2010. aasta loendus). Keelt püütakse säilitada ja selleks rõhutatakse kaugõpet. Keelekasutus on eriti silmapaistev kirikus.[3]

Tähestik

Aa Bb Ch ch Ee Ff Hh Ii Kk Ll Lh lh Mm
[a, ǝ] [b] [ʧ] [e, ɛ] [f] [h] [i, ɪ] [k] [l] [ϯ] [m]
Nn Oo Pp Ss Sh sh Tt ʊʊ Uu Ww Yy
[n] [ǝ, ʊ] [p] [s] [ʃ] [t] [ʊ] [ʌ] [w] [j]
Ninahäälikud Täishäälikuühendid
Aa Ii Oo ʊʊ Ai ai Au au

[4]

Arvsõnad

üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa kümme
achoffa toklo tochchina oshta talhlhapi hannali otoklo otochchina chakkali pokkoli

[5]

Silbistruktuur

Silp Tüüp Näide
V kerge a.bih
CV kerge no.sih
VV raske ii.chih
CVV raske pii.ni'
V raske a.chi'
CV raske ta.chi'
VC raske ish.ki'
CVC raske ha.bish.ko'
VVC üliraske óok.cha-cha
CVVC üliraske náaf.ka'
VC üliraske at
CVC üliraske ok.hish
*(C)VCC üliraske tablit.tapt
*CCV üliraske ski.tii.nnih
  • Nagu ülal toodud jooniselt näha, siis on tšokto keeles kolm silbistruktuuri tüüpi: kerge, raske ning üliraske. Kõigist võimalikes silpides peab sisalduma vähemalt üks vokaal.
  • Silbid ei saa lõppeda konsonandiklastriga, CC. On olmas küll struktuur *(C)VCC, mis tekib siis kui sõnal on järelliide ehk sufiks.

Fonoloogia

Vokaalid

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrged i i ĩ
Keskkõrged o o õ
Madalad a a ã
  • Silbid " ɪ", " ʊ" ja " ə" võivad esineda kui allofoonid "i", "o" ja "a". Traditsiooniline õigekiri eristab lihtsaid allofoone keerukamatest vokaalidest, kuid ei suuda eristada heliliselt pikki vokaale foneemiliselt lühikestest.
  • Ninahäälikuid ei eristata kestvuse järgi nii nagu suulisi vokaale. Kui ninahäälikud on kõlaliselt pikad, siis soovitatakse aluseks võtta foneem "n".

Konsonandid

Bilabiaal ehk huulhäälik Alveloaar ehk hambasombuhäälik Palataal ehk suulaehäälik Velaar ehk pehme suulaehäälik Glotaal ehk hõõrdhäälik
KESKNE LATERAAL
Nasaal m n
Sulghäälik p b t k ʔ
Afrikaat tʃ
Frikatiiv f s ɬ ʃ h
Aproksimant l j w
  • Ainuke heliline kaashäälik on "b". Helitud sulghäälikud "p", "t" ja "k" võivad muutuda osaliselt helilisteks täishäälikute vahel, eriti "k".
  • Kõik sõnad peavad lõppema konsonandiga. Sõnadel, mis silmnähtavalt lõppevad vokaaliga, on kas kõrisulghäälik "ʔ" või hõõrdhäälik "h"viimase kaashäälikuna.
  • Häälikud "s" ja "ʃ" on neutraliseeritud sõnade lõpus.

Süntaks

Tšokto keele sõnajärg on SOV(subjekt-objekt-verb).

Keelenäited

Nädalapäevad: pühapäev- nitak hollo (püha päev); esmaspäev- monti; teisipäev- tusti; kolmapäev- winsti; neljapäev- hlusti; reede- flaiti; laupäev- satate.

Kas sa räägid tšokto keelt?- Chahta imanompa ish anompola hinla ho̱?

Mis su nimi on?- Chi hohchifo yat nanta?

Minu nimi on...- Sa hohchifo yat...

Lisaks

Tšokto keesles on reeglina nimisõna samal kujul nii ainsus kui mitmuses. Hattak, modifitseerimata, võib tõlkida kas mees või mehed. Mõnikord aga tahab kõneleja teha selgeks kas mõtleb üksikut indiviidi või rohkem kui ühte. Sellisel juhul lisatakse numbriline omadussõna nimisõna ette. Hattak achafa on üks mees. Hattak toklo on kaks meest. Hattaw lawa on palju mehi. Hattak momma- kõik mehed.[6]

Viited

  1. ↑ Sissekanne Ethnologue'is, kasutatud novembris 2013
  2. ↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/mam.htm kasutatud november 2013
  3. ↑ https://www.ethnologue.com/language/cho kasutatud november 2013
  4. ↑ http://www.omniglot.com/writing/choctaw.htm kasutatud november 2013
  5. ↑ https://web.archive.org/web/20131126090643/http://okchoctaws.org/choctawphrases.htm kasutatud november 2013
  6. ↑ https://web.archive.org/web/20131127174623/http://www.choctawnation.com/culture-heritage/choctaw-traditions/choctaw-language/ kasutatud oktoober 2013
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1okto_keel
No tags for this post.