Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin,^[1] St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu^[2] ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Tõenäoliselt rajati Suure-Jaani kihelkond 13. sajandil Suure-Jaani muinaskihelkonna aladele.

13.–16. sajandil kuulus kihelkond Viljandi komtuurkonda. Kihelkonnakirikuks oli Suure-Jaani Evangelist Johannese kirik

1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.

• Aimla mõis (Aimel) – rüütlimõis
• Brinkenländeri mõis, Taevere mõisa kõrvalmõis^[3]
• Jaska mõis (Jaskamois) – rüütlimõis
• Lahmuse mõis (Lachmes, Kleinhof) – rüütlimõis
• Lõhavere mõis (Lehova, Lehhowa) – rüütlimõis
• Navesti mõis (Nawwast) – rüütlimõis
• Olustvere mõis (Ollustfer) – rüütlimõis
• Reegoldi mõis (Weibstfer) – riigimõis
• Suure-Jaani kirikumõis (Pastorat Groß-St. Johannis) – kirikumõis
• Sürgavere mõis (Surgifer, Surjefer) – rüütlimõis
• Taevere mõis (Taifer, Taefer) – riigimõis
• Vastemõisa mõis (Wastemois) – riigimõis
• Ängi mõis (Enge) – rüütlimõis^[4]

Suure-Jaani kihelkonna aladel tegutsesid 18.–20. sajandil veel järgmised koolid:^[5]

• Suure-Jaani kihelkonnakool (asutati 1825. aastal esimese omataolisena Liivimaal)
• Lahmuse külakool (esmamainimine 1777. aastal)
• Kase kool (asutati 1803. aastal Põhjaka külas Nõmme talus, suleti 1928. aastal)
• Rääka kool (asutati umbes 1825. aastal, suleti 1958. aastal)
• Lõhavere põhikool (asutati umbes 1800. aastal)
• Paala algkool (asutati 1830. aastatel)
• Ängi kool (asutati enne 1838. aastat, sulgemise aeg pole teada)
• Tääksi põhikool (asutatud 1875. aastal, tegutseb tänini)
• Kaansoo kool (asutati 1889. aastal, suleti 1970. aastal, taasavati 1992. aastal ja suleti 2000. aastal)

20. sajandi esimesed pooles loodi ka:^[5]

• Kildu kool (asutati 1909. aastal, suleti 2014. aastal)
• Suure-Jaani keskkool (asutatud 1920. aastal, tegutseb tänini)
• Lõhavere kool (asutati 1926. aastal tütarlaste täienduskoolina, suleti 1947. aastal)

Varem on Suures-Jaanis tegutsenud ka köstrikool.^[5]

• Lahmuse-Ängi vald (1866–1897)
• Lõhavere vald (1866–1892)
• Navesti vald (1866–1899)
• Olustvere vald (1866–1917)
• Reegoldi vald (1866–1897)
• Sürgavere vald (1866–1917)
• Taevere vald (1866–1917)
• Vastemõisa vald (1866–1917)

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 390.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 313–318.
• Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 200–206.
• Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century: during the reign of Catharine the Second, and to the close of the present century. T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett. Lk lk. 513–514.
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. (+ kaardid), lk.367–374
• Alfred Rästas. Ajalooline traditsioon Suure-Jaani kihelkonna lõunapoolsest osast 1926. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.
• Tony Bollmann. Ajalooline traditsioon Suure-Jaani kihelkonna põhjapoolsest osast 1926. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.

• Suure-Jaani kihelkond. Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin Eesti mõisaportaalis
• Risti kabeliga seotud pärimus 18. sajandist tänapäevani