Muhu kiriku koori põhjasein. Näha on pungataolise tipuga raidraamistuses kolmnurkkaarne sakramendinišš

Sakramendinišš (saksa keeles Sakramentsnische) ehk sakramendiorv on enamasti kiriku kooriruumi seina sisse ehitatud orv või kapikujuline ava, milles hoiti pühitsetud ande[1] ja mis täitis sama funktsiooni nagu ehitisest eraldi seisev tabernaakel või tsiboorium.[2] Pärast reformatsiooni tabernaakli olulisus protestantliku teoloogia seisukohast kadus.[3]

Kirjeldus

Sakramendinišš oli ristkülikukujulise või kaarsillusega akna kujuline. Sageli ümbritses sakramendinišši profileeritud raidraamistus ja raiddekoor. Kauneimad nišid Eesti keskaegsetes kirikutes on ümbritsetud arhitektuuridetailidega, nagu petikute, fiaalide, krabide ja ristlillikuga ehisviil, raamistustelt on leitud jälgi kunagisest polükroomiast. Nišš võis ulatuda läbi müüri hoone välisküljele, nii et läbi aknakese või võre võis pühitsetud hostiat näha (sellised on olnud Oleviste, Haljala[4], Viru-Nigula, Juuru, Viru-Jaagupi[5] ja Pühalepa kirikus).[1] Sakramendinišš oli võre või uksega suletud; niššide raidraamistusel on sageli näha kohad, kuhu kinnitusid uksehinged.

Pildid

Vaata ka

Viited

No tags for this post.