STS-7 oli NASA Space Shuttle'i programmi seitsmes missioon ja kosmosesüstik Challengeri teine missioon.

Challenger viis orbiidile mitu satelliiti ja selle meeskonda kuulus NASA esimene naisastronaut Sally Ride. Lisaks oli see stardi ajal suurima meeskonnaga kosmoselaev läbi aegade ja esimene missioon, kus osales NASA 8. astronautide grupi liige (Ride). 8. astronautide grupp oli esimene rühm, mis moodustati Space Shuttle'i programmi jaoks. STS-7 startis 18. juunil 1983 ja maandus 24. juunil.

• Komandör – Robert L. Crippen
• Piloot – Frederick H. Hauck
• Missiooni spetsialist 1 – John M. Fabian
• Missiooni spetsialist 2 – Sally Ride
• Missiooni spetsialist 3 – Norman E. Thagard

Iste[1]	Start	Maandumine
1	Crippen	Crippen
2	Hauck	Hauck
3	Fabian	Thagard
4	Ride	Ride
5	Thagard	Fabian

STS-7 startis 18. juunil 1983 kell 7:33 kohaliku aja järgi. Meeskonda juhtis Robert L. Crippen, kes oli oma teisel missioonil. Ülejäänud meeskonnale oli see esimene missioon.

Challenger paigaldas missiooni ajal orbiidile Kanada ja Indoneesia sidesatelliidid ning katsetas satelliiti SPAS-1, mis viidi hiljem Maale tagasi. Meeskond tegi süstiku pardal ka mitmeid teaduslikke katseid ja esimest korda õnnestus kosmosesüstikul pidada Maaga raadiosidet TDRS-satelliitside süsteemi kaudu.

STS-7 pidi algselt sooritama esimese maandumise Kennedy Kosmosekeskusesse, kuid halva ilma tõttu suunati maandumine ümber Edwardsi õhujõudude baasi. Missioon kestis 6 päeva 2 tundi ja 23 minutit. Challenger tegi 97 tiiru ümber Maa ja see viidi Kennedy kosmosekeskusesse tagasi 29. juunil.

Missiooni ajal tabas Challengeri akent kosmoseprügi, kuid kosmosesüstik ei saanud tugevalt kannatada ja missiooni vahejuhtum ei ohustanud.

• 
  Challengeri teine start
• 
  Palapa B1 paigaldus
• 
  Anik C2 paigaldus
• 
  Kosmoseprügi kahjustus ühel aknal
• 
  SPAS-1 Canadarmi küljes