Reet Linna (sünninimi Reet Haug, 1965–1973 Reet Parika^[1]; sündinud 1. juunil 1944 Leningradis) on eesti kultuuriajakirjanik, laulusõnade autor ja estraadilaulja.

2024. aasta märtsi seisuga on ta töötanud Eesti Televisioonis 55 aastat.^[2]

Ta on lõpetanud 1962. aastal Tallinna 7. keskkooli ning 1968. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal.

Aastatel 1963–1964 õppis ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia Estraadistuudios laulmist.^[3]

Reet Linna on töötanud Eesti Televisioonis 1969. aastast: algul muusikasaadete ja Eesti Telefilmi assistendina, seejärel 1973. aastast muusika- ja meelelahutussaadete toimetaja ja saatejuhina.^[3]

Alates 1977. aastast tegi ta muusikalist ja ajakirjanduslikku koostööd Soome poplaulja ja telesaatejuhi Mikko Alataloga, millest sündis rida Eesti Televisiooni ja Soome YLE meelelahutuslikke ühissaateid. Nii näiteks jõudis Soomes juba varem populaarsust kogunud muusikasaade "Iltatähti" 1979. ja 1980. aastal ETV ekraanile kakskeelse saatena "Õhtutäht".^[4][5] Muu hulgas kirjutas Reet Linna 1984. aastal eestikeelsed sõnad Mikko Alatalo repertuaari kuulunud populaarsele lastelaulule "Taitaa tulla kesä" (autor Esko Koivumies), millest sai eesti keeles menukas lastelaul "Suvi" ("Kätte on jõudnud suvi").^[6] Alatalo ja Linna kuulusid koos ka Soome YLE algatusel 2002. aastal alguse saanud Soome-Eesti mitmepäevase muusikafestivali Saaremaa Valss korraldajate hulka ja olid festivalisaadete saatejuhid.^[7][8][9]

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses juhtis Reet Linna koos Kalle Mülleriga ETV-s muusikasaatesarja "Levikaamera", kus propageeriti ka alternatiivseid muusikasuundi ning julgustati noori alustavaid lauljaid ja ansambleid oma muusikalist rada käima. Nõukogudeaegse tsensuuri kiuste õnnestus selles saatesarjas käsitleda üllatavalt palju välismaist muusikat, võttegrupp käis isegi Roskilde muusikafestivalilt lugusid tegemas.^[10]

Üks Reet Linna ideest sündinud ja ta enda juhitud saatesarju oli abielupaaridele mõeldud meelelahutuslik telemäng "Süda tuksub", mis kuulus ETV telekavva aastatel 1991–1993.^[10][11] Aastatel 1995–1996 toimetas ja juhtis ta meelelahutuslikku telemängu "Kuulus ja kummaline".^[12]

Meelelahutussaadetest toimetas ta ka nüüdseks ETV kullafondi kuuluvaid saateid "Miks ka mitte" (1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses) Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukoviga, "Harilik kontsert" (1981) Sulev Nõmmikuga, "Igihaljas vaatemäng" (1981) Ita Everiga.^[10]

1998. aastal kommenteeris Reet Linna ETV-s esimese ja seni ka ainsa kohapealse naiskommentaatorina Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimus Suurbritannias Birminghamis. Hiljem on ta korduvalt kuulunud Eurovisiooni Eesti žüriisse.^[13]

Aastatel 1999–2002 tegi Reet Linna toimetaja ja saatejuhina Eesti levimuusika teemalist portreesaatesarja "Ob-la-di, ob-la-da", mida valmis vähemalt 57 saadet. Lisaks levimuusika kirjutajatele ja esitajatele jõuti seal käsitleda ka paljusid muid meie levimuusikaajaloos ilma teinud nähtusi, näiteks Eesti varietee- ja muusikalikultuuri, videodiskosid, levimuusikavõistlusi, Vikerraadio "Keskööprogrammi" rolli levimuusika ajaloo tutvustamisel, laste muusikalavastusi jne.^[14]

Muusikasaadet "Tähed muusikas" toimetas Reet Linna aastatel 1998–2002 Eesti Televisioonis ja 2002. aastast Kanal 2-s (saade kolis sinna). Kokku läks eetrisse üle 300 saate.^[15]

Millenniumivahetusest peale kuni 2002. aasta sügiseni juhtis Reet Linna koguperelaulusaadet "Laulge kaasa", millest jõudis eetrisse vähemalt 223 saadet (suur osa neist pole säilinud). Selle saate formaat nägi ette, et saated toimusid Eesti eri paigus kohalike inimeste seas ja saatejuht oli enamiku ühislaulude eeslaulja.^[16]

Aastatel 2004–2005 tegi ta sissevaateid ETV ajalukku saatesarja "Tuleb tuttav ette" (vähemalt 29 saadet) saatejuhina.^[17]

2006/2007. aasta vahetusel juhtus nii, et Reet Linna oli korraga eetris kolmes eestikeelses telekanalis: Eesti Televisiooni otsesaates ning salvestiste kaudu TV3 saates "Hoia ja keela!" ja Kanal 2 aastalõpugalal.^[18]

2011. aastast juhib ta ETV saadet "Prillitoos". "Prillitoosi" kõrvalsaatesarjadena on ta teinud sarju "Laulu lugu" (2013–2018, 25 saadet)^[19], "Sõbrad muusikas" (2020–2021)^[20], "Elu lugu" (2021–2024, üle 80 saate)^[21] ja "Ühe pere muusika" (2022–2024).^[22][23]

2018. aastal toimus kontsert "Üks laul", kus Nordea Kontserdimaja laval sai kokku neli põlvkonda Eesti tippartiste, kes esitasid eestlaste läbi aegade armastatud hitte. 29 lauljat laulsid kõik ühe laulu kingituseks Eesti 100. aastapäeva puhul. Neid laule ja lauljaid tutvustati lähemalt viieosalises telesaatesarjas "Kuulsuste koda esitleb. Üks laul", mille saatejuht oli samuti Reet Linna.^[24]

Televisioonitöö kõrvalt on Reet Linna juhtinud Vikerraadio ja Raadio 2 hommiku-, muusika- ja jutusaateid ning kirjutanud ERR-i digiportaali artikleid. Ta on ka ajakirja Tiiu kolumnist.^[2][25]

1972. aastal töötas ta mõne kuu Eesti Riikliku Filharmoonia kutselise solistina,^[3] hiljem jätkas solistina laulmist televisioonitöö kõrvalt ja ka paljude telesaadete osana. 1970. aastatel laulis ta ansamblis MIR (koos Marju Kuudi ja Ivo Linnaga) ning aastatel 1971-1972 ansamblis MERL (koos Marju Kuudi, Lagle Alpiuse ja Elle Kalmoga). Esines ka varieteedes.

Reet Linna lauljakarjäär jätkub siiani. 79-aastase Reet Linna lauluetteaste "Prillitoosi" juubelisaates 29. oktoobril 2023 õnnestus nii hästi, et pärast seda on teda (kas Are Jaama või Tõnu Raadiku pilli saatel) veel paljudele üritustele esinema kutsutud.^[10] 80-aastaselt laulis ta ETV saates "Hommik Anuga" koos ansambliga Noorkuu ning noorema põlve laulusolistide Robert Linna, Karl-Erik Taukari ja Nele-Liis Vaiksooga biitlite repertuaari.^[26]

Kui varem Ivo Linnaga abielus olles on Reet Linna laulnud sadu kordi duetti just temaga, siis alates 2015. aastast on ta mitmes telesaates ja kontserdil laulnud duetti koos nende ühise poja Robert Linnaga, kes on ansamblite Elephants From Neptune ja Lexsoul Dancemachine kitarrist, helilooja ja solist.^[27] Nii esinesid nad näiteks 2019. aastal Tallinna Ülikooli vilistlastena oma alma mater'i juubeliaktusel lauluga "Sinu valinud ma".^[28]

Reet Linna on kirjutanud laulusõnad umbes 400 levilaulule^[29], näiteks on tema tehtud laulude "Jambalaya", "Pärlipüüdja", "Sinu valinud ma", "Väikest poissi tean", "Suvi", "Aeg meid muutnud on", "Tervitusi palmisaarelt", "Oma maa", "Mina ise", "Imeilus pühapäev", "Üks laul, üks viis" sõnad.^[30]

2024. aastal ilmus valik tema laulusõnaloomingust raamatuna "Laulgem kaasa. Reet Linna laulusõnad", mille on koostanud Epp Petrone. Laulikusse on lisatud Reet Linna enda ning lauljate Ele Kõlari, Merle Lilje, Ivo Linna, Karl Madise, Anne Veski ja teiste värvikaid mälestuskilde, mis oludes ühe või teise laulu sõnad sündisid ning kuidas neid lauljate ja publiku poolt vastu on võetud.^[31]

Ta on mänginud väiksemaid rolle mängufilmides "Šlaager" (1982), "Stiilipidu" (2005), "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007)^[32] ja "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta" (2011) ning ühes telesarja "Õnne 13" osas (2019)^[33].

2004. aastal mängis ta muusikalis "Grease" õpetajat ja 2015. aastal muusikalis "Billy Elliot" vanaema.^[34]

2006. aasta lõpul võistles ta telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema tantsupartner ja -treener oli Eduard Korotin. ^[35] 2022. aasta septembris osales ta tähtkülalisena saates "Ma näen su häält" ja laulis duetti teadur Kärt Leppikuga.^[36] 2024. aasta sügisel asus ta täitma oma järgmist unistust ning otsib segakoori, mille lauljana minna järgmisele üldlaulupeole ja laulda laulukaare all koos tuhandete teiste ühendkoori lauljatega laulu "Ta lendab mesipuu poole".^[37]

Reet Linna on alates 2001. aastast Tallinna kodutute ja vähekindlustatud inimeste heategevusliku jõulupuu patroon.^[38][39]

Ta on juhtinud eakate digiteemalist vestlusringi Arvamusfestivalil (2021)^[40] ning olnud Maalehe eakate festivalide juht, andnud seal minikontserte ja pidanud vahel ka loenguid (nt 2010, 2013, 2015, 2023)^[41][42], esinenud muusika ja loengutega väärikate ülikooli üritustel^[43][44], eakate tervisepäevadel^[45] jne.

2022. aastal algatas ta vabatahtlikuna kudumiskampaania "Sooja südamega Ukrainasse", mille käigus kogutakse Ukrainas elavatele inimestele villaseid kootud esemeid.^[46]

• "Igavene tuli" (1973) – muusikafilm Arne Oidi loomingust; režissööri assistent
• "Arne Oidi laulud" (1974) – muusikafilm Arne Oidi loomingust; režissööri assistent
• "Šlaager" (1982) – mängufilm; näitleja – Telereporter
• "Stiilipidu" (2005) – mängufilm; näitleja episoodilises rollis
• "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) – näitleja
• "Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta" (2011) – näitleja ^[47]

Reet Linna laulmist solistina, ansamblis või taustalauljana on jäädvustatud 2023. aasta seisuga umbes 80 heliplaadile. Tema esitatud ja tema kirjutatud laulusõnadega laulude põhjalik kogumik "Reet Linna", mis koosneb 45 laulust kolmel CD-l, on ilmunud Hitivabriku sarjas "Eesti kullafond" 2019. aastal.

• "Ja sealt nad tulevad" (1997)
• "Reet" (2009)

• 2006 – Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2009 – UNICEF-i Sinilinnu aastapreemia (kaheksa-aastase vabatahtliku töö eest Tallinna kodutute abistamisel)^[48]
• 2015 – Kuldmikrofon
• 2019 – Eesti filmi- ja teleauhind (EFTA) parima naissaatejuhi kategoorias^[49]
• 2024 – Kuldne Plaat panuse eest Eesti muusikasse (elutööauhind)^[50]
• 2024 – Aastate naine^[51]
• 2024 – arvatud Eesti mõjukate edetabelisse (94. koht)^[52]

Kultuuriajakirjanik Meelis Kapstas, kes on kirjutanud Reet Linna elulooraamatu "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ..." (2008), on tema elutööd iseloomustades öelnud, et Reet Linnal on "oskust elada lapse õhina ja vaimustusega alati olevikus – teha elukestvat comeback'i".^[53]

Ajakirjanik Tiina Kruus on kirjutanud: "Saatejuhi ja mõjuisiku Reet Linna puhul käib ajamasin otsekui tagurpidi." Sest 2024. aastal 80-aastaselt Eesti Mõjukate edetabelisse arvatud daam ei juhi üksnes telesaateid, vaid esineb ka lugematul hulgal üritustel, kõneldes nii oma tööst, muusikast, elust kui ka harjumustest, kannab aastate naise aunimetust ja on oma liikumisharrastusega paljudele innustavaks eeskujuks.^[54]

Reet Linna ise on öelnud, et püüab "Prillitoosi" tehes meeles pidada, et see generatsioon, kes temaga koos vananeb, "on ju tegelikult rock'n'roll'i põlvkond".^[34]

Reet Linna kuulub nende Eesti muusikainimeste hulka, keda on portreteerinud muusik Anu Taul. Anu Tauli pastelltehnikas portreemaalide näitus "Muusikamaal" avati 2024. aasta juunis Tartus Lodjakojas, hiljem jõuab see rändnäitusena mujalegi.^[55]

Reet Linna on Ella ja Arved Haugi tütar. Ema laulis Eesti Raadio segakooris ja võttis tütre sageli kooriproovi kaasa; Reet ise laulis lapsena nii Eesti Raadio laste- kui ka tütarlasteansamblis.^[56] Reet Linna noorem õde on Eve Haug, kes on samuti lauljana esinenud mitmes popansamblis.^[57]

Reet Linna oli aastatel 1965–1971 abielus Ants Parikaga^[58], 1966. aastal sündis poeg Kent^[59].

Aastatel 1973–1995 oli ta abielus Ivo Linnaga. Nende tütar Hanna-Stina (sündinud 1974)^[60] on kultuuritöötaja ja poeg Robert (sündinud 1983) on muusik.

Reet Linna pöörab palju tähelepanu aktiivsele eluviisile ja tegevuste mitmekesisusele. Nii on ta eri eluperioodidel tervisespordina harrastanud võrkpalli, purjetamist, mäesuusatamist^[61] ja kepikõndi.^[62] Tarmukaid eakaid on tema suguvõsas olnud veelgi, näiteks tema 96-aastaseks elanud spordientusiastist tädi Leida Sevruk hüppas veel 87-aastaselt langevarjuga.^[63]

• Meelis Kapstas, "Reet Linna. Paljugi võiks öelda veel ...", Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443307

• ETV saade "Kümme küsimust Reet Linnale" ETV, 5. mai 1989
• Kirsti Vainküla. "Reet Linna: pensionile ma veel ei lähe. Ilulõikusele ka mitte!" Õhtuleht.ee, 1. juuni 2004
• Kirsti Vainküla. "Raadiohääl Reet Linna jäi vanuse tõttu oma saatest ilma" Õhtuleht.ee, 21. september 2004
• Kirsti Vainküla. "Reet Linna: öeldi, et Urmas Ott pidi tulema minu saate asemele" Õhtuleht.ee, 23. mai 2006
• Agnes Männiste. "Igiliikur Reet Linna" Postimees, 1. juuli 2007
• Marin Heier. "Igihaljas Reet Linna" Kroonika, 22. jaanuar 2008
• "Reet Linna: minu suhted ei alga ega lõpe Ivo Linnaga" Elu24.ee, 20. mai 2008
• "Reet Linnal oli esimene tõsine suhe Georg Otsa pojaga" Õhtuleht.ee, 20. mai 2008
• Aigi Viira. "Reet Linna: "Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada."" Õhtuleht.ee, 3. juuni 2008
• Piret Kooli. "Reet Linna: nüüd on südamelt ära" Naised, 14. juuni 2008
• "Reet Linna: Elame veel!" Vahur Kersna tehtud portreesaade Reet Linna 70. sünnipäevaks, ETV, 31. mai 2014
• ""Pealtnägija" | Reet Linna ütles esimesel pakkumisel "Prillitoosist" ära: mina ei taha sellist saadet teha!" ERR Menu, 6. märts 2019
• Eve Rohtla. Reet Linna – vanaema õunapuu otsas Postimees/60+, 14. juuli 2019
• Eesti viljakamaid laulusõnade autoreid Reet Linna: kõiki laule küll ei mäleta! Kroonika, 15. september 2019
• Telesaade "Minu ETV. Reet Linna" ETV, 19. veebruar 2020
• Reet ja Robert Linna elu raamatute rütmis Rahva Raamatu Raamatublogi. 19. november 2021
• Anna-Maria Veidemann-Makko. Igihaljas Reet Linna: „Ma ei taha olla unustatud.“ Õhtuleht.ee, 30. aprill 2024
• Anu Tauli avas omas esimese portreemaalide näituse «Muusikamaal» – Anu Tauli pastellportree Reet Linnast, Postimees.ee, 18. juuni 2024
• Reet Linna: enda ja teiste vastu peab aus olema, aga hädavale on alati lubatud ERR Menu, 15. september 2024
• Tiina Kruus. Mida vanemaks, seda popimaks. Reet Linna: sa ei kujuta ette, kui palju esinemisi on mulle pakutud! Eesti Päevaleht / LP, 29. november 2024