Rahvuslik konservatism ehk rahvuskonservatism on peamiselt Euroopas ja Aasias levinud konservatismi alaliik, mille keskne osa on rahvusliku ja kultuurilise identiteedi püsimise toetamine.[1]
Vaated
Rahvuskonservatism taotleb rahvuslike huvide kaitsmist ning sarnaselt traditsioonilise konservatismi ja sotsiaalse konservatismiga keskendutakse säilitamisele ja traditsioonidele.[2][3][4] Rahvusliku konservatismi iseloomulikeks joonteks on traditsioonilise perekonna ja ühiskonna sisemise stabiilsuse tähtsustamine. Politoloog Sieglinde Rosenbergeri hinnangul "tõstab rahvuslik konservatism esile perekonda kui identiteedi, solidaarsuse ja traditsiooni keskpunkti".[5]
Euroopa rahvuslikud konservatiivid on tavaliselt euroskeptikud.[6][7]
Eri riikide rahvuskonservatiividel pole alati samasugune vaade majanduspoliitika küsimustes, varieerudes plaanimajanduse pooldamisest kuni tsentristliku segamajanduse või laissez-faire lähenemise pooldamiseni.[1]
Toetusbaas
Rahvuskonservatiivsete erakondade toetusbaas on sageli maapiirkondades, ääremaadel või traditsioone järgivates paikades. See eristab neid liberaalkonservatiivsetest erakondadest, kelle toetus tuleb rohkem linnastunud piirkondadest.[8]
Rahvuskonservatiivsed parteid
Enamik postkommunistliku Kesk- ja Ida-Euroopa konservatiivsetest erakondest on olnud rahvuskonservatiivsed.[9]
Rahvuslik-konservatiivsete erakondade hulka on loetud näiteks:
- Austria Vabaduspartei (Austria)[10]
- Isamaale ja Vabadusele/LNNK (Läti)[viide?]
- Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (Leedu)[9]
- Šveitsi Rahvapartei (Šveits)[11]
- Taani Rahvapartei (Taani)[12]
- Vlaams Belang (Belgia)[13]
- Õigus ja Õiglus (Poola)[9][14]
- Likud (Iisrael)[15][16]
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond[17]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Mandal 2007, lk 306.
- ↑ ANDREW., HEYWOOD, (2018). ESSENTIALS OF POLITICAL IDEAS : for a level. [S.l.]: PALGRAVE. ISBN 1137611677. OCLC 1005867754.
{{cite book}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ Varieties of conservatism in America. Berkowitz, Peter, 1959-. Stanford, Calif.: Hoover Institution Press. 2004. ISBN 0817945725. OCLC 839305105.
{{cite book}}: CS1 hooldus: teised (link) - ↑ Mediations of social life in the 21st century. Dahms, Harry F., (First ed.). Bingle, UK. ISBN 9781784412227. OCLC 896728569.
{{cite book}}: CS1 hooldus: teised (link) CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ Rosenberger, Sieglinde, Europe is swinging towards the right - What are the effects on women?, University of Vienna, 2002. Retrieved 6 December 2010.
- ↑ Wolfram Nordsieck. "Parties and Elections in Europe". Parties-and-elections.eu. Vaadatud 9.05.2015.
- ↑ Traynor, Ian, The EU's weary travellers The Guardian, 4 April 2006
- ↑ Vít Hloušek; Lubomír Kopecek (2010). Origin, Ideology and Transformation of Political Parties: East-Central and Western Europe Compared. Routledge. Lk 178. ISBN 978-1-317-08503-4.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Bakke, Elisabeth (2010), "Central and East European party systems since 1989", Central and Southeast European Politics Since 1989, Cambridge University Press, lk 79
- ↑ Gerard Braunthal (2009). Right-Wing Extremism in Contemporary Germany. Palgrave Macmillan UK. Lk 158. ISBN 978-0-230-25116-8.
- ↑ Daniel Kübler; Urs Scheuss; Philippe Rochat (2013). "The Metropolitan Bases of Political Cleavage in Switzerland". Jefferey M. Sellers; Daniel Kübler; R. Alan Walks; Melanie Walter-Rogg (toim-d). The Political Ecology of the Metropolis: Metropolitan Sources of Electoral Behaviour in Eleven Countries. ECPR Press. Lk 211. ISBN 978-1-907301-44-5.
- ↑ Moreau, Patrick (2011). "The Victorious Parties - Unity in Diversity?". Uwe Backes, Patrick Moreau (toim). The Extreme Right in Europe: Current Trends and Perspectives. Vandenhoeck & Ruprecht. Lk 101. ISBN 9783647369228.
- ↑ Thompson, Wayne C. (2008). Western Europe 2008. Stryker Post Pubns. Lk 201. ISBN 978-1-887985-98-7.
- ↑ Vít Hloušek; Lubomír Kopecek (2010). Origin, Ideology and Transformation of Political Parties: East-Central and Western Europe Compared. Routledge. Lk 196. ISBN 978-1-317-08503-4.
- ↑ "The short life of the "National Unity Government"" (PDF). Konrad Adenauer Foundation. Juuli 2012. Lk 1.
- ↑ Watzal, Ludwig (1999). Peace enemies: the past and present conflict between Israel and Palestine. PASSIA. Lk 28.
- ↑ Péteris Timofejevs Henriksson (2015). Election The 2015 Parliamentary Elections in Estonia. Rewarding the squirrels
Kirjandus
- Mandal, U.C. (2007). Dictionary Of Public Administration. Sarup & Sons. ISBN 978-8-1762-5784-8.
You must be logged in to post a comment.