Pektiin

Lõik pektiini struktuurist.
Pektiin esineb tavaliselt kahvatukollase pulbrina.

Pektiin on taimne polüsahhariid. Keemiliselt on ta polü-D-galakturoonhape, tavaliselt metüülesterdatud. Pektiini peaahel sisaldab ka α-L-ramnoosijääke. Pektiin kuulub lahustumatu liitpolüsahhariidi pektoosi (ehk protopektiini) koostisse. Pektoosi osana kuulub ta peaaegu kõigi taimede rakukesta koostisse. Pektiini kirjeldas esimesena prantsuse keemik Henri Braconnot oma 1825. a artiklis[1].

Väga madala kuni olematu metüülestri sisaldusega pektiini nimetatakse pektiinhappeks.

Ained, mis sisaldavad pektiine, nimetatakse pektiinaineteks.

Pektiinil on geelistumisvõime. Madala metoksüleeritusega pektiinid geelistuvad mitmevalentsete katioonide (peamiselt kasutatakse Ca2+) juuresolekul, samas kõrge metoksüleeritusega pektiinid geelistuvad suhkrute juuresolekul.

Pektiini kasutatakse moosi tegemisel moosipaksendajana. Toidulisandina tähistatakse pektiini kui E440.

Viited

  1. Braconnot, H. Recherches sur un nouvel acide universellement répandu dans tous les vegetaux. Ann. chim. phys., 1825, 28(2), 173–178.