Püssi mõis (saksa keeles Neu-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonda Lüganuse valda.

Püssi nime on esimest korda mainitud kujul Püssz 1472. aastal.

Enne Põhjasõda kuulus mõis Oxenstiernadele^[2] 1732. aastal ostis Püssi mõisa Holsteini kaardiväe kindralmajor, Eestimaa maanõunik ja Eestimaa rüütelkonna peamees (1747–1753) Otto Magnus von Stackelberg. Püssi mõis oli tema valduste keskus, lähikonnas kuulusid talle veel Purtse mõis ja Kohtla mõis. Püssi mõisa päris tema poeg Otto Magnus von Stackelberg juunior (1736–1800).

1876. aastal moodustas Otto Magnus von Stackelberg (1808–1885) fideikomissi Stackelbergide mõisatest, kuhu kuulusid Püssi, Purtse, Hirmuse, Voorepere, Kohtla ja Ereda mõisad, mille päris 1903. aastal Ernst von Stackelberg (1840–1919).

Püssi mõisa sepikoda^[3] ja Püssi mõisa kohtumaja^[4] on tunnistatud kultuurimälestiseks.

Otto Magnus von Stackelberg juunior oli Venemaa keisririigi diplomaat ja pikaajaline kõrge positsioon Vene tsaariõukonnas tuli kasuks. Tsaariarmee toitlustamiseks ostis krahv ümbruskonnast kokku pulle, nuumas neid ning müüs edasi tsaariarmeele. Selleks rajatigi aastail 1850–1890 Püssi mõisa juurde suur karjakastell^[5].

1917. aastal, kui Virumaal algas mõisate ülevõtmine vastavalt Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 24. novembri 1917. aasta otsusele, toetas otsust ka Eesti maatameeste konverents Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid Püssis tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti 4. jalaväepolgu sõdurite poolt^[6] maha kolm Tallinnast tulnud punakaartlast Mihkel Aitsam, Rudolf Imberg ja Jüri Kalmus^[7].

Lüganuse kihelkond

Kirik: Lüganuse
Mõisad: Aa mõis | Aidu mõis | Erra mõis | Hirmuse mõis | Jabara mõis | Maidla mõis | Purtse mõis | Püssi mõis | Rääsa mõis | Saka mõis | Soonurme mõis | Suterma mõis | Uueküla mõis | Varja mõis | Voorepere mõis