Niue keel
Niue keel (Niuē) on keel, mis kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda, Polüneesia keelte rühma. Keelt räägitakse Niue saarel Vaikse ookeani lõunaosas, umbes 2400 km Uus-Meremaast kirdes. Lisaks ka Uus-Meremaal, Tongas ning Ameerika Ühendriikides.[1] 1991. aastal rääkis seda umbes 2200 inimest.
Keelekood: niu[2]
Kasutatakse ladina kirjaviisi.[3]
Foneetika
Tähestik: a, ā, e, ē, f, g, h, i, ī, k, l, m, n, o, ō, p, s, t, u, ū, v. R-häälikuga ei alga mitte ühtegi sõna.
| Huulhäälik | Somphäälik | Pehme suulae häälik | Kõrisulghäälik | |
|---|---|---|---|---|
| Sulghäälik | p | t | k | |
| Ahtushäälik | f v | (s) | h | |
| Ninahäälik | m | n | ŋ | |
| Sulahäälik | l (r) |
Morfoloogia
Keeles on prefiksid, nt faka-, millel on mitmeid tähendusi (Fakamolemole 'ﾠpalun'), ja sufiksid, näiteks tegusõnade puhul lisandub -aga (maaga 'ﾠkohtuma').[4]
Paljud sõnad on moodustatud teiste sõnade kokku liitmisel. Näiteks vakalele - lennuk, mis koosneb kahest osast: vaka- kanuu ja lele- lendama.
Keelenäiteid
- Hau nakai a Bowen po ke nākai? Kas Bowen tuleb või ei?
- Ko hai a koe? Kes sa oled?
- Hafagi e tau fakamaama. Tee palun aknad lahti.[5]
Arvsõnad
| 1 | taha | 10 | tahafulu | 100 | taha e teau | 1000 | taha e afe |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | ua | 20 | uafulu | 200 | ua (e) teau | 2000 | ua (e) afe |
| 3 | tolu | 30 | tolugofulu | 300 | tolu (e) teau | 3000 | tolu (e) afe |
| 4 | fa* | 40 | fagofulu | etc. | etc. | etc. | etc. |
| 5 | lima | 50 | limagofulu | ||||
| 6 | ono | etc. | etc. | ||||
| 7 | fitu | ||||||
| 8 | valu | ||||||
| 9 | hiva |
Viited
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. november 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/anep.htm
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/niu
- ↑ http://www.omniglot.com/writing/niuean.php
- ↑ http://www.learnniue.com/index.php?option=com_content&task=view&id=29&Itemid=43