Mererajoon oli Tallinna linnarajoon aastatel 19451991. Mererajoon oli nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim Tallinna linnarajoon.

Aastatel 1991–1993 kandis nime Idarajoon.

Tallinna linna kaart 1954. aastast

Mererajoon moodustati 18. mail 1945 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusga Tallinna linna rajoneerimise kohta ning oli sel ajal üks neljast Tallinna linnarajoonist koos Nõmme rajooni, Kopli rajooni ja Keskrajooniga.[3]

Haldusorganid

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni § 124. kohaselt oli Riigivõimuorganiteks linnades, rajoonides, Tallinna linnarajoonides, alevites ja maa-asulates vastavad rahvasaadikute nõukogud ning § 132. kohaselt Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks olid nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed.

 Pikemalt artiklites Tallinna Linna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu ja Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee
 Pikemalt artiklis EKP Tallinna Linna Mere Rajooni Komitee

Territoorium

1945. aastal moodustatud Tallinna Linna Mererajooni kuulus linna idapoolne osa koos linnaga liidetud Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku küla ja Kose maa-aladega, mille piirideks on Mere puiestee alates Tallinna lahest, Viru väljak, Tartu maantee linna administratiivpiirini ja linna administratiivpiir Tallinna laheni Meriväljal.

Mererajoon hõlmas Tallinna idapoolse osa, sealhulgas Mere puiestee ja Tartu maantee vahelise osa kesklinnast, Kadrioru, Pirita, Merivälja, Kose, Mõigu, Ülemiste ja mitu muud väiksemat linnaosa ning kogu Lasnamäe.[4]

Aastast 1963 kuulus Mererajooni koosseisu Maardu linn. 1967. aastal liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega, Tallinna linna Mererajooni territooriumiga 294 ha suurune osa ((Muuga aianduskruntide maa-ala) Harju rajooni Viimsi külanõukogu territooriumist. [5]

Territoorium oli 57,6 km²[6], koos Mererajoonile alluva Maardu linnaga 80,2 km².

Mererajooni piirkond oli jaotatud 1971. aastast valimisringkondadeks:

1975. aasta alguses toimus Tallinna linna administratiivpiiride osaline muutmine, Tallinnaga liideti uusi, aga osaliselt ka vanu, maid. Mererajooniga liideti Aegna saar ning Iru ja Väo piirkonna maid.

1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mererajoonis 149 574 elanikku. Neist oli eestlasi 57 745 (38,61%), venelasi 72 329 (48,36%), ukrainlasi 8461 (5,66%), valgevenelasi 4659 (3,11%), juute 1084 (0,72%) ja soomlasi 994 (0,66%).[8]

Vaata ka

Viited

  1. Tallinna Mererajooni RSN Täitevkomitee esimees Aade Saade, ERAF.2.2.1127
  2. Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee, Tallinn City Archives, TLA.R-4
  3. Eesti NSV Teataja, nr. 22, 30. juuni 1945
  4. Eesti entsüklopeedia. 6. köide. Tallinn, 1992, lk. 270
  5. SEADLUS nr. 427 Tallinna linna administratiivpiiri muutmise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)
  6. A ja O : taskuteatmik. Tallinn, 1987, lk. 231
  7. Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkondade moodustamise kohta, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 30. märts 1971 Nr. 12 (279)
  8. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
No tags for this post.