Mehis Viru

Mehis Viru (sündinud 27. märtsil 1963 Tartus) on eesti sporditeadlane ja endine kergejõustikutreener.

Elulugu

Viru on lõpetanud 1981. aastal Miina Härma nimelise Tartu 2. Keskkooli ja 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.[1]

Ta on töötanud 1990–2003 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vanemteadurina ning 2003–2023 Tartu Ülikooli kiirus- ja jõualade didaktika dotsendi ja lektorina. Bioloogiakandidaat (1990).[1]

Harrastanud kergejõustikku, tuli 1988. aastal kaugushüppes tulemusega 7.53 Eesti NSV meistriks, sisemeistrivõistlustel sai 1988. aastal hõbe- ja 1984. aastal pronksmedali.

Aastatel 1992–2023 töötas Tartu Kalevi kergejõustikutreenerina (7. kutsetase, 2006–2025).[1]

Mehis ja Kersti Viru juhendatud sportlasi: Kaire Leibak, Mirjam Liimask, Liane Pintsaar, Sirkka-Liisa Kivine, Jaak-Heinrich Jagor, Karmen Bruus, Marielle Kleemeier.

Tartu Maakohus mõistis 4. novembril 2025 Mehis Viru kokkuleppemenetluses süüdi seksuaalse enesemääramise vastastes kuritegudes.[2]

Ühiskondlik tegevus

Mehis Viru on olnud 1998. aastast Eesti Olümpiaakadeemia juhatuse ja 2007–2023 Tartu spordiseltsi Kalev juhatuse liige. Aastatel 2004–2017 oli ta Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige ja volikogu aseesimees, 2005–2006 EOK esindajate kogu liige.[1]

Loominguline tegevus

Temalt on ilmunud üle 125 teadusliku artikli. Teadustöö põhisuunad: sportliku treeningu spetsiifiline mõju, treeningu seire ja ületreening; ainevahetuse hormonaalregulatsioon kehalise pingutuse ajal. Viru on Eesti Olümpiaakadeemia väljaande Acta Academiae Olympiquae Estoniae ning ajakirjade Coaching and Sport Science Journal (Itaalia) ja International Journal of Sports Science and Coaching (Inglismaa) toimetuskolleegiumi liige.[1]

Tegutsemiskeeld

15. veebruaril 2023 otsustas Eesti Kergejõustikuliidu juhatus määrata Mehis Virule kergejõustikus tähtajatu tegutsemiskeelu.[3] Otsus põhines treenerite eetikakoodeksi p III(2) ja III(3) nõuete rikkumisel. Mehis Viru on korduvalt ja pika perioodi jooksul oluliselt rikkunud treenerite eetikakoodeksi nõudeid ning treeneri kutsenõudeid. Tema rikkumised on sellise iseloomuga, et kergejõustikuliidu juhatuse hinnangul ei sobi ta töötama treenerina ega muu spordipersonalina. Mehis ja Kersti Viru juhendatava Karmen Bruusi ja tema vanemate arvates on süüdistused arusaamatud ning nad nimetavad lugu pahatahtlikuks laimukampaaniaks.[4]

27. juunil 2023 pidas politsei Viru kinni kahtlustatuna enda juhendavate sportlaste suguühtele mõjutamises.[5] Lõuna ringkonnaprokuratuur algatas 2024. aasta lõpus kriminaalasja, milles esitas Mehis Virule süüdistuse suguühtele ja muule sugulise iseloomuga teole sundimises.[6][7]

2025. aasta veebruaris tunnistas Eesti olümpiakomitee (EOK) treenerite kutsekomisjon kehtetuks Mehis Viru kutsetunnistuse (EKR 7), sest tema tegevus ei vasta kutsestandardiga sätestatud normidele.[8][9] Sama aasta sügisel mõistis Tartu Maakohus Viru kokkuleppemenetluses süüdi seksuaalse enesemääramise vastastes kuritegudes, määrates talle karistuseks tingimisi vangistuse, käitumiskontrolli ja noorte treenimise keelu. Lisaks tuleb tal läbida seksuaalkäitumise nõustamine, sotsiaalprogramm ja hüvitada kannatanutele tekitatud kahju.[10]

Tunnustus

Isiklikku

Tema isa oli Atko-Meeme Viru. Rahvaterviseteadlane Maarike Harro oli tema õde.[viide?]

Tema abikaasa on kergejõustikutreener Kersti Viru, kes on alates 2010. aastast samuti 7. kutsetasemega treener.

Viited

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Mehis_Viru