Lembit Odres (24. mai 1921 Paldiski – 27. jaanuar 2010) oli eesti koduloolane.

1941. aastal lõpetas ta Türi Linna Eragümnaasiumi. Küüditati juunis 1941 koos perega Siberisse. 1955. aastal pöördus tagasi Eestisse. Töötas kuni pensionile minekuni 1981. aastal EKE Projektis vaneminseneri ametikohal. Maetud Tallinnasse, Rahumäe kalmistule.

Ta on uurinud Paldiski linna ajalugu ning Eesti kalmistuid ja hauamärke. Tema uurimused on paljuski jäänud käsikirjadesse: "Vana Paldiski koolid", "Vana Paldiski" I-IV, "Eesti rõngasristid", "Peremärgid", "Lahemaa peremärgid". Neist asuvad Eesti Kirjandusmuuseumis:

• "Johannes Odres. Paldiski linnapea 1917–1940"
• "Aastad 1955–2001 minu elus" I, II

• Ühest vanemast kunstimälestiste liigist kalmistuil. // Harju rajoonis. Tallinn 1974
• Lahemaa peremärgid. // Kunst ja Kodu (1978) 1
• Rõngasrist – eestlaste vanim hauatähis. // Kultuur ja Elu (1992) 5
• Kalapüük ja kala töötlemine vanas Paldiskis. Tallinn 2003

• 1961 ENSV TA Kodu-uurimise Komisjoni liige
• 1990 Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige^[1]

• 1964 rinnamärk ENSV kultuuritöö eesrindlane
• 1967 Väike looduskaitsemärk
• 1996 Paldiski linna aukodanik
• 1999 Maalehe parima suvekodu omaniku tiitel.
• 2001 ERMi teeneline korrespondent

Tema isa oli kaupmees ja Paldiski linnapea Johannes Odres.^[1]

• Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjoni trükised. Temaatilis-informatiivne referaatkogumik. Tallinn 1988. Lk 11, 13, 15, 23, 110

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 180
• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.