See artikkel räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Kliimaministeerium (üldmõiste)

Kliimaministeerium on Eesti ministeerium, mille tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. Seda juhib kliimaminister.

Kuni 30. juunini 2023 kandis ministeerium nime Keskkonnaministeerium. 1. juulil 2023 jõustunud seadusemuudatusega korraldati ümber osa Eesti Vabariigi ministeeriumide töö: senine Keskkonnaministeerium hakkas kandma Kliimaministeeriumi nime ja senine Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nime. Kliimaministeerium tegeleb rohereformiga, kliimapoliitika planeerimisega, energeetikaga, sh taastuvenergia arendamise ja selle projektidega, ringmajandusega ning keskkonna- ja looduskaitsega. Kliimaministeeriumi pädevuses on veel näiteks ka vee ja merenduse temaatika ning liikluskorraldus ja transport. Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Keskkonnaamet ja Transpordiamet. Osa valdkondi, mis seni olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, viidi uute ministeeriumide vastutusalasse.^[1]

Keskkonnaministeerium loodi 21. detsembril 1989. aastal.

Ajalooliselt on Keskkonnaministeerium välja kasvanud 30. aprillil 1935. aastal riigiparkide valitsemise seadusega asutatud Riigiparkide Valitsusest, mis nimetati 1938. aastal ümber Loodushoiu- ja Turismi-Instituudiks. Riigiparkide Valitsuse ning Loodushoiu- ja Turismi-Instituudi direktor oli geograafiamagister Peeter Päts. Asutus likvideeriti 1940. aasta juunipöörde järel.

Pärast Teist maailmasõda kulus uue looduskaitse seaduse väljakuulutamiseni kaksteist aastat. 1957. aastal alustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures tööd Looduskaitse Valitsus, mida asus juhtima kooliõpetaja ettevalmistusega poliitik Voldemar Telling. 1962. aastal loodi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus ja ühtlasi hoogustus looduskaitsetegevus. 1966. aastal reorganiseeriti see Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiks, mida juhtisid metsateadlased: looduskaitse aktivist Heino Teder ministrina, Felix Nõmmsalu aseministrina ja Heino Luik Looduskaitse Valitsuse juhatajana.

Alates 1. juulist 2023 kannab ministeerium praegust nime.

Ministeeriumi tegevusvaldkond hõlmab järgmisi valdkondi:

• riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine;
• maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine;
• loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine;
• kiirguskaitse tagamine;
• kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine;
• keskkonnajärelevalve;
• ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja  geodeetiliste tööde korraldamine;
• maakatastri pidamine;
• keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning
• asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine.

• Riigimetsa Majandamise Keskus
• OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
• AS Ökosil
• SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

• Keskkonnaagentuur
• Loodusmuuseum
• Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

• Maa-amet
• Keskkonnaamet

 Pikemalt artiklis Eesti kliimaminister

23. juulist 2024 on kliimaminister Yoko Alender

• Kliimaministeeriumi koduleht
• Kliimaministeeriumi põhimäärus (Riigi Teataja)

v r Eesti ministeeriumid
Haridus- ja Teadusministeerium · Justiits- ja Digiministeerium · Kaitseministeerium · Kliimaministeerium · Kultuuriministeerium · Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Rahandusministeerium · Regionaal- ja Põllumajandusministeerium · Siseministeerium · Sotsiaalministeerium · Välisministeerium