Kehtna Kutsehariduskeskus on kutsekool Kehtnas Rapla maakonnas. See on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus.

Ametialast haridust saab Kehtnas omandada 1925. aastast^[1], kui asutati Kehtna mõisas Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool, juhatajana Aleksander Arak. Kehtna Sovhoostehnikum oli kunstliku seemenduse jaam ja tehnikumi õppemajand. Alates 2000. aasta jaanuarist kandis kool nimetust Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ning 2016. aastast Kehtna Kutsehariduskeskus.^[2]

Kooli võimekus on õpetada 500–600 tasemeõppe õppijat ning sama palju täiendus- ja ümberõppijaid. Kehtna Kutsehariduskeskusel on neljast lähestikusest hoonest, õppesõiduväljakust ja staadionist koosnev õppekompleks, mis võimaldab iseseisvalt ja koostöös Tallinna spetsialiseerunud koolidega õpetada valdkondi, mis eeldavad avaramaid tingimusi.^[2]

Kehtna KHK-s toimub õpe järgnevates õppekavarühmades:

• ehitus
• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
• kaevandamine
• transporditehnika
• transpordivahendite juhtimine
• turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus

Kehtna Kutsehariduskeskuses õpetatakse ainukesena Eestis veoauto-, bussi- ja liikurmasinatehnikuid, geodeete, maamõõdutehnikuid, maaparandajaid, vesiehitajaid ning süsteemiadministraatoreid. Sügisest 2015 alustati õpet kaevandamise õppekavarühmas. Koolil on kutseeksamikeskuse õigused ehitus-, IKT-, tehnika- ja toitlustusvaldkonnas.^[2]

• 1925 Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool
• ...
• 1944–1946 Kehtna Kodumajandusinstituudi õppemajapidamine^[3]
• 1947–1948 Kehtna Kodumajandustehnikumi õppemajapidamine
• 1948–1958 Eesti Riikliku Kolhoosi Juhtiva Kaadri Ettevalmistamise Kooli õppe-katsemajand
• 1958–1961 Kehtna sovhoos
• 1961–1966 Kehtna näidissovhoos
• 1966–1988 Kehtna Näidissovhoos-tehnikum
• Kehtna Kõrgem Põllumajanduskool
• ...

• 
  Simulaatoriklass
• 
  Liikurmasinate labor
• 
  Ehituslabor
• 
  Köök
• 
  Õpperestoran
• 
  IKT erialade võrgulabor

• Koduleht