Külm tumeaine (inglise keeles cold dark matter) on kosmoloogias ja füüsikas tumeaine hüpoteetiline tüüp.

Praeguse kosmoloogia standardmudeli ΛCDM-mudeli kohaselt on ligikaudu 27% Universumist tumeaine ja 68% tumeenergia, kusjuures ainult väike osa on tavalisest barüonainest (koosneb tähtedest, planeetidest ja elusorganismidest). "Külm" viitab asjaolule, et tumeaine liigub valguse kiirusega võrreldes aeglaselt, andes sellele kaduva olekuvõrrandi. "Tume" näitab, et see interakteerub väga nõrgalt tavalise aine ja elektromagnetkiirgusega.

Külma tumeaine kandidaatide hulka kuuluvad nõrgalt interakteeruvad massiivsed osakesed, algsed mustad augud ja aksionid.

Külma tumeaine teooria avaldas algselt 1982. aastal James Peebles.[1] Mitme autori (sealhulgas Martin Reesi) ühisartikkel 1984. aastal arendas selle teooria üksikasju.[2]

Viited

  1. ↑ Peebles, P. J. E. (December 1982). "Large-scale background temperature and mass fluctuations due to scale-invariant primeval perturbations". The Astrophysical Journal. 263: L1. Bibcode:1982ApJ...263L...1P. doi:10.1086/183911.
  2. ↑ Blumenthal, G. R.; Faber, S. M.; Primack, J. R.; Rees, M. J. (1984). "Formation of galaxies and large-scale structure with cold dark matter". Nature. 311 (517): 517–525. Bibcode:1984Natur.311..517B. doi:10.1038/311517a0. OSTI 1447148. S2CID 4324282.
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClm_tumeaine
No tags for this post.