Kõva nisu (ka pundnisu) või ka pasta nisu (Triticum durum) on teine majanduslikku väärtust omav nisu liik peale tavalist nisu. Kõva nisu moodustab maailmas umbes 4 protsenti kogu maailma nisutoodangust.[1]
Struktuur ja välimus
Struktuurilt on kõva nisu palju tihedam kui harilik nisu. Kõvadel sortidel on jämedad varred ja klaasjad tuumad, mis on nisu liikidest kõige kõvemad. Terade värvus varieerub kollasest pruunini.[2]
Geneetika
Kõva nisu on tetraploidne taim. Selles on kokku 28 kromosoomi. Kõval nisul on klaasjad tuumad ja see on ka nisu klassidest kõige kõvem.[3]
Kasutamine
Kõva nisu kasutatakse erinevate toodete valmistamiseks, nagu bulgur, kuskuss, pasta, magustoidud, küpsetiste täidised ja erinevat tüüpi leivad.[3]
Tootmine
Igal aastal toodetakse maailmas 25-30 miljonit tonni kõva nisu. Kõva nisu kasvatatakse eriti laialdaselt Lõuna-Venemaal, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerika põhja- ja keskosas.[1] Kõva nisu Eestis ei kasva, sest see kultuur vajab veidi soojemat, kuivemat ja mandrilisemat kliimat.[4]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Nisu liigitamine". Yara.ee. 2. november 2018. Vaadatud 25. märts 2023.
- ↑ "Pehme nisu: omadused ja erinevused kõvadest sortidest". taste-et.womanexpertus.com. Vaadatud 25. märts 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Boyacioglu, Hikmet (23. oktoober 2017). "Global durum wheat use trending upward". world-grain.com. Vaadatud 25. märts 2023.
- ↑ "Suviteraviljad". Teabesalv.pikk.ee. Vaadatud 25. märts 2023.
You must be logged in to post a comment.