Kärbis
 |
See artikkel räägib üldmõistest; tantsu kohta vaata artiklit Kärbis (tants) |
Kärbis oli vilja, heina, linade jms kuivatamiseks kasutatud kuni 2 meetri pikkune oksatüügastega tugipuu.[1] 19. sajandi teisel poolel hakati oksatüügaste asemel kasutama tapitud pulki.
Kärbised paigaldati kas üksikult või ridade kaupa. Viimasel juhul nimetati püsttoestiku rida, kus kärbised olid omavahel lattidega ühendatud, sardiks.[1] Tapitud pulgad (pikkusega kuni 35 cm) paigaldati tugipuusse ristuvatena, mitmes kõrguses. Kärbised löödi maa sisse umbes poole meetri sügavuselt, et nad raskuse all viltu ei vajuks, ning neile paigaldati kuivatamiseks kooniliselt kuhjatud vilja, heina jne, mis kattis kärbise täielikult.[2] Põhja-Eestis nimetati püramiidjalt paigaldatud vilja- või heinakuhilat samuti kärbiseks.
Eesti alal võeti 19. sajandi lõpul kärbiste asemel kasutusele muud puitkonstruktsioonid.[1]
Oksatüügastega kärbise järgi on nime saanud rõhtpulkadega kaarsõletüüp kärbissõlg.
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 112
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Kirjastanud Õie Ränk. Lk 85
Välislingid
- Kärbis Eesti Muuseumide Infosüsteemis