Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant), poliitik ja riigiametnik.

Ta oli aastail 1996–2000 Eesti kaitseväe juhataja. Muu hulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 Eesti maaväe ülemana ning oli 2002–2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.

Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).^[1]

Ta oli üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest ja Korp! Sakala vilistlane. Maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.

Johannes Kert oli lõpetanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Kert lõpetas 1988. aastal rooduülemate kursuse Harkivi Kõrgema Tankivägede Kooli juures ning 1994. aastal kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaal. Ta oli õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.

Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude sõjaväes rühmaülemana ja rooduülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta oli Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996. Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.

Kerdi teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud inimkeskse juhtimise juurutamist, Põhjamaade stiilis väljaõppesüsteemi rajamist. Samuti kaitseväe muutmist "tööliste ja talupoegade väest demokraatliku riigi rahvaväeks".^[2]

Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.^[3]

Alates 1. veebruarist 2008 oli ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistas ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta oli olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Auastmed

Õlak	Auaste	Kuupäev
	leitnant (лейтенант)	1981
	vanemleitnant (старший лейтенант)	1984
	kapten (капитан)	1988

Auastmed

Õlak	Auaste	Kuupäev
	kapten	1992
	major	1993
	kolonelleitnant	1995
	kolonel	1996
	kindralmajor	1997
	kindralleitnant	1998

Eesti teenetemärgid
	Kotkaristi II klassi teenetemärk	23. veebruar 2001[4]
	Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk	19. veebruar 2008[5]
	Kaitseliidu Valgeristi II klass
	Kaitseliidu Valgeristi III klass
	Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass	2009
	Kaitseministeeriumi teeneteristi II klass
	Kaitseväe teenetemärk (kaitsealaste teenete eest)	20. veebruar 2001
	Kaitseväe teeneterist (riigikaitseliste teenete eest)	18. mai 2005
	Kaitseliidu teenetemedali eriklass
	Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist
	Mereväe teenetemärk "Usk ja Tahe" I klass "Kuldankur"
	Kaitseväe peastaabi teeneterist	12. november 2003
	Kaitseliidu teenetemedali I klass
	Kaitseliidu teenetemedali II klass
	Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
	Kaitseväe lahingukooli teenetemärk
	Päästeameti Kuldrist	18. veebruar 2002
	Piirivalve I klassi teeneterist
	Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet" I klass
	Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist	12. juuni 2001
	Eesti Endiste Metsavendade Liidu teeneteristi II klass
	"Linn lukku" 20. aastapäeva mälestusmedal
Välismaised teenetemärgid
	Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist	(Soome)
	Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk	(Läti)
	Läti Vabariigi kaitseministri aumärk "Panuse eest relvajõudude arengusse"	(Läti)
	Medal sõjaväeteenistusele pühendumise eest	(Läti)
	Marylandi osariigi teenetemärk	(Ameerika ühendriigid)
	Soome Vabariigi Reservohvitseride Liidu kuldne teenetemedal	(Soome)
	Soome Vabariigi Reservallohvitseride Liidu teeneterist	(Soome)
	Soome Kaitseliidu Sinine Rist	(Soome)
	Maakaitsegildide Liidu hõberist	(Soome)
	Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal	(Rahvusvaheline)
	Balti Assamblee medal	23. oktoober 2018 (Rahvusvaheline)[6]

Rinnamärgid
	Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk
	Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teenetemärk
	Eesti Reservohvitseride Kogu Rinnamärk
	Piirivalve rinnamärk "Mõõk ja Ilves"
	Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärk
	Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärk
	Kaitseliidu Tallinna maleva teenetemärk
	Kaitseliidu Tallinna maleva 10 aasta teenistuse märk
	Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk
	Kaitseliidu Tartu maleva I malevkonna teenetemärk
	Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonna teeneterist
	Kaitseliidu vanematekogu liikme märk

• Kindral Kerdi karjäär: kiire, särav ja dramaatiline. Eesti Päevaleht, 28. august 2000