Johannes Eglon (29. mai/10. juuni 1836 Vastse-Nõo mõis, Nõo kihelkond, Tartumaa – 24. jaanuar/6. veebruar 1908 Vändra kihelkond, Pärnumaa) oli eesti haridustegelane, kurtide ja kurttummade õpetaja.
Haridus
Johannes Eglon sündis 1836. aastal Tartumaal Vana-Nõo mõisas, õppis Rannu kihelkonnakoolmeistri ja köstri Andreas Luigi ja tema abilise Mihkel Sperlingi juures koolis, keda valmistati külakoolmeistreiks. J. Eglon sai õpetust kaheteistkümnenda eluaastani, köster Luig, kes asus Tartusse, võttis õpihimulise poisi enda juurde kostile. Eglon käis algul eestlase Johann Laalandi (Peterburi kindralsuperintendendi J. F. С Laalandi isa) elementaarkoolis, hiljem õppis ta koos Jakob Hurda ja Juhan Weitzenbergiga Tartu kreiskoolis. 1856. aastal asus Valga seminaris edasi õppima. Tema kursusekaaslasteks olid C. R. Jakobson ja mitu tulevast kihelkonnakooliõpetajat, nagu J. Pehrna (Rannu), Georg Rosenberg (Karksi), F. Ahrens (Sangaste) jt[1]. Ta lõpetas 1859. aastal Cimze seminari Valgas ning täiendas end 1870. aastatel Saksamaal ja Šveitsis.
Erialane tegevus
Ta oli aastatel 1859–1866 Kanepi kihelkonnakooli õpetaja, kuid vallandati ja vahistati, kuna tõlkis läti rahvusliku tegelase Krišjānis Valdemārsi brošüüri "Baltische, namentlich livländische Bauernzustände", eesti keelde. Seejärel oli 1866 Vändra Lelle klaasivabriku koolis kooliõpetaja.
Aastatel 1866–1899 oli ta Vändra kurttummade kooli (esimene Eesti aladel) õpetaja ja 1894. aastani ka selle juhataja. Ta arendas Eestis esimesena kurtide õpetamise metoodikat, käsitles kurttummuse põhjusi ja ravi ning kurdi lapse kodust kasvatust.
Teoseid
- "Kurttumm, tema olu ja elu". K. Mattiesen. Tartu 1880
Rahvavalgustuslik tegevus
Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli ja Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajate hulka, olles mõnda aega ka viimase esimeheks. Oli ka Pärnu ja Vändra kihelkonna kohalike seltside algatajaid ja juhte, ta asutas Vändras esimese laulukoori ja pasunakoori ning juhatas neid kaua aega; laulukooriga käis ta esimesel üldlaulupeol. Eglon oli Vändra esimese raamatukogu juhataja, kuulus Vändra Põllumeeste Seitsi juhatusse, võttis aktiivselt osa koolmeistrite konverentsidest jne.
Johannes Eglon suri Vändras 1908. aastal ja maeti Vändra vanale kalmistule.
Viited
- ↑ Rudolf Põldmäe, С. R. Jakobsoni varasem võitluskaaslane Johannes Eglon. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 12, lk 722-732
You must be logged in to post a comment.