Rootsi kuningriigi põhiterritooriumi Soomemaa Viiburi piiskopkonna aladelt tegutses luteriusu leviku soodustamisega Viiburi piiskop. Rootsi riik asutas ka Rootsi riigikiriku, luteriusu kogudusi ja kirikuid Ingeris (vt Ingerimaa kihelkonnad). Ingeri Kiriku ajalugu algab aastal 1611, kui Ingerimaal Lempaalas, Rootsi Ingeri asutati esimene luterlik kogudus. Kuningas Gustav II Adolf otsustas 1623. aasta kevadel kuningliku määrusega, et Ingerimaa jagatakse kihelkondadeks ehk kogudusteks, kuhu ehitatakse kirikuid ja pastoraadid ning määratakse nende teenistustele luterlikud preestrid. Luterlikud kihelkonnad moodustati kihelkondadeks jagamise alusel, kuid selliselt, et liiga suureks osutunud kihelkonnad jagati kaheks. 1630. aastal oli kogu Ingerimaal vaid 8 luterlikku kirikut ja 6 luterlikku preestrit (Koporje ja Nöteborgi läänis), vene ortodoksikirikuid oli 48 ja neis kokku 17 preestrit^[9].

 Pikemalt artiklites Rootsi Ingeri, Ingerimaa kubermang ja Ingerimaa piiskopkond

Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Liivimaa kindralkubermangus^[10] 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel. Narva praostkonda kuulusid^[11] Virumaa ja Ingerimaa kubermangu Narva, Ivangorodi lään, Jama lään, Koporje lään, Nöteborgi lään. Moodustati Narva ja Ingerimaa piiskopkond (rootsi k. Ingermanlands stift^[12]) keskusega Narvas ja Rootsi Ingerimaa kubermangu kirikuelu keskus oli Narva, kus resideeris Narva, Ingeri ja Alutaguse alade Narva ja Ingerimaa superintendent Heinrich Stahl.

Ingerimaa kirikuorganisatsiooni kuulusid lisaks Narva linnakonsistooriumi Narva linnakogudustele ka Ingerimaa luteriusu kirikukihelkondade maa- ja linna(use)koguduste ja sõjaväepastoritega:

• Ivangorodi kogudus^[13]: 1621/24–1641 Johannes Ulvichius (ca 1600–1652) (fi: Johannes Ulvichius), Ivangorodi rootsi koguduse pastor ja 1627–1642 Ingerimaa praost; 1643–1673 Ericus Johannes Albogius, Ivangorodi rootsi koguduse pastor; 1679–1684 Justus Albogius, Ivangorodi rootsi koguduse pastor;
• Ivangorodi kindluse rootsi garnisoni jutlustaja: –1650 Sigfrid; 1650, Bartholdus Henrici; 1657, Gabriel Gabrielis, jutlustaja ja ooberst Anders Muncki rügemendi jutlustaja

• Koporje läänis Koporjes^[14][15]: 1628 Samuel Martini Sarfve, jutlustaja; 1628, 1629 Martinus Hagen, Koporje saksa koguduse pastor; 1638–1648 Abraham Jordanus, Koporje pastor; 1672 Marcus, Koporje pastor; 1678–1695 Johan Schütz noorem, Koporje pastor^[16];

• Jama läänis Jamas^[17][18], kuni 1654. aastani. 1638–1641 Petrus Mommerus (surn. 1657^[19]), Jama kindluse soome-rootsi koguduse jutlustaja^[20]

• Nöteborgi läänis Nöteborgis^[21][22] (soome k. Pähkinälinna): 1618–1619 Thomas Erici, Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra; 1619–1626 Henricus Martini Kemner, Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra; 1628–1656 Simon Marcusson Krook (1595–1656), Nöteborgi lossijutlustaja ja kirikuhärra^[23]; 1657–1663 Isak Svenander (surn. 1663), Nöteborgi kirikuhärra^[24]; 1663– Johan Melartopaeus (1635–1679), Nöteborgi kirikuhärra^[25]; 1680– Arvid Forstadius (surn. 1696), Nöteborgi kirikuhärra^[26]; 1696–1697 Josef Soudelius (surn. 1697), Nöteborgi kirikuhärra^[27]; 1697– Erik Kristoffersson Bure (surn. 1716), Nöteborgi kirikuhärra^[28]; 1698–1702 Johan Steenstrand (1660–1735), Nöteborgi kirikuhärra^[29];

• Nyenis^[30][31][32] (soome k. Nevanlinna): rootsi-soome koguduses - 1632–1647 Henricus Martinssohn Fatebu(u)r (1588–1647), Nyeni kirikuhärra^[33]; 1648–1652 Erlandus Jonæ Hiaerne (1596–1654)^[34] Nyeni rootsi, soome ja saksa koguduse kirikuhärra ning Nöteborgi piirkonna praost; 1655, Petrus Trottonius (circa 1619–1660); 1660–1664 Johannes Christierninus (1631–1688)^[35][36], Nyeni kirikuõpetaja; 1664 Matthias Gottman (surn. 1666), Nyeni kirikuõpetaja; ~1666– Benjamin Krook (surn. 1675)^[37], Nyeni pastor; 1676–1683 Petter Carstenius (1647–1712), Nyeni pastor ja praost (1678)^[38]; 1683– Jacobus Jacobi Lang (1648–1716); 1697– Erik Albogius (~1660–1701)^[39] Nyeni kirikuõpetaja ja 1699–1701 piirkonna praost; 1702 Zachris Lithovius (1672–1743) Nyeni kirikuõpetaja ja 1702–1703 piirkonna praost^[40] jt).
• Nyeni saksa koguduses - 1653–1656 Daniel Brockhausen, saksa koguduse pastor (jutlustaja 1659–1661)^[41]; 1656–1657 Michael Scholbach, saksa koguduse pastor; 1662 Heinrich Frisius (surn. ~1670), saksa koguduse pastor; 1671–1683 Joachim(us) Meincke, saksa koguduse pastor; 1683 Johannes Schoppius, saksa koguduse pastor; 1683/1684–1702 Joakim Wittstock (surn. 1709), Nyeni saksa koguduse pastor Nyeni Püha Vaimu kirikus^[42] ja praost (1697)^[43];

Põhjasõja järel liideti Ingeri alad Venemaa keisririigiga, Ingerimaa ja järgnevalt Peterburi kubermangu Ingerimaa ja Schlüsselburgi piirkonna^[44] kogudused olid Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumi haldusalas.

1832. aastal võeti Venemaa keisri Uus evangeelse luteri kiriku seadus, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ning millega Peterburis asutati Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, millele allutati kõik Läänemere kubermangude, Soome ja Venemaa luterlikud konsistooriumid ja kogudused. Ingeri alade luteriusutunnistusega kirikukihelkonnad allutati Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Peterburi konsistooriumiringkonnale: Põhja-Ingerimaa ehk Schlüsselburgi praostkonda, Ida-Ingerimaa praostkonda ja Lääne-Ingerimaa praostkonda.

NSV Liidu poliitiliste repressioonide käigus, aastatel 1936 ja 1937, likvideeriti Ingerimaal soomekeelsed koolid, väljaanded, raadiosaated ja Ingeri luteriusu kirikud.

1939–1940 aastate Talvesõja ja 1941–1944. aastate Jätkusõja tulemusel NSV Liidule läinud Soome Karjala kannase ja Viiburi lääni alade tegutsevad luteriusu kogudused kuuluvad Ingeri Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse.