Fjodor Aleksandrovitš Golubtsov (3. jaanuar 1759 (23. detsember 1758 vkj) – 13. märts (1. märts vkj) 1829 Volgovo, Peterhofi maakond, Peterburi kubermang) oli Venemaa riigitegelane.

Aastatel 1807−1810 oli ta Venemaa keisririigi rahandusminister.

Põlvnes vanast aadlisuguvõsast. Tema isa oli tõeline riiginõunik Aleksandr Fjodorovitš Golubtsov (1735−1796). Ema Anna Ivanovna Vassiljeva (1741−1816) oli hilisema Venemaa keisririigi esimese rahandusministri krahv Aleksei Ivanovitš Vassiljevi (1742−1807) õde. Astus 1770. aastal aadli suurtükiväe- ja insenerikorpusse, kus õppis 1775. aastani.

Alates 1775. aastast teenis ta suurtükiväes. 1778. aastal viidi ta üle bombardiiripolku ja hiljem 2. kanoniiripolku. Teenis sõjaväes välja porutšiku aukraadi.

1782. aastast alates teenis ta senati peaprokuröri vürst Aleksandr Vjazemski käsutuses. Kolm aastat hiljem nimetati ta viimase kantselei sekretäriks. 1790. aastal sai temast nõunik 3. ekspeditsioonis. 1796. aastal sai 2. ekspeditsiooni direktoriks. Keiser Aleksander I valitsemisaja algul 1802. aastal nimetati riigivarahoidja kohusetäitjaks ja senaatoriks. Alates 1803. aastast oli ta ministrite komitee liige.

1807. aastal sai temast pärast onu krahv Vassiljevi surma rahandusminister. Järgmisel aastal nimetas keiser ta Alalise nõukogu liikmeks. Ministri ja riigivarahoidjana oli ta ametis 1810. aastani, mil ta läks neist ametitest erru ja nimetati Riiginõukogu liikmeks.

Fjodor Golubtsov suri 70-aastaselt ja maeti Aleksander Nevski suurkloostris Püha Vaimu kirikusse.

• Püha Vladimiri ordeni IV klass (22. september 1786)
• Püha Anna ordeni I klass (13. märts 1799)
• Püha Aleksander Nevski orden (1805)
• Püha Vladimiri ordeni I klass (1806)

• Preisimaa Musta Kotka orden
• Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass

• Шилов, Денис Николаевич. Государственные деятели Российской империи. Главы высших и центральных учреждений, 1802-1917. Биобиблиографический справочнк. С.-Петербург: Буланин, 2001. Lk 179-180.