Ülal ‒ ühepolaarsed ristkülikimpulsid: ideaalne ja reaalne impulss.
All ‒ kahepolaarne impulss ja võnkeimpulss (raadioimpulss)
Elektrimpulss on elektripinge või -voolu lühiajaline kõrvalekalle läviväärtusest. Impulsid võivad olla mitmesuguse kujuga (näiteks ristküliku-, trapetsi-, saehamba- või kellukakujulised), samuti ühe- ja kahepolaarsed. Impulsi põhiparameetrid on amplituud ja kestus, sh kogukestus esikülje kestus ja tagakülje kestus.[1]
Impulsitehnikas on kõige levinumad ristkülikimpulsid, mille pinge või vool hüppab ühelt tasemelt teisele hetkeliselt. Reaalse impulsi puhul kulub selleks teatav aeg. Impulsi esikülje ehk frondi kujunemiseks kuluvat aega nimetatakse ka tõusukestuseks ja tagakülje kestust langukestuseks.
Impulsside kordussagedus impulsijadas (pulseerimissagedus ehk pulsisagedus)
kus on impulsi periood.
Ristküliku- ja saehambakujulisi impulsse tekitavad relaksatsioongeneraatorid.
You must be logged in to post a comment.