Eberhard Reimers (19. jaanuar 1687 Tallinn Rootsi kuningriik – 24. veebruar/6. märts 1756 Laiuse Tartu kreis Liivimaa kubermang Venemaa keisririik) oli Eesti vaimulik.

Eberhard Reimers sündis 1687. aastal Tallinnas, Hamburgist pärit kaupmehe, Tallinna raehärra ja bürgermeistri^[1][2] Die(t)rich Reimersi (1646–1710)^[3] ja Anna Christina (sünd. Eckholtz) (1658–1690) peres.^[4]

Ta lõpetas Tallinnas gümnaasiumi. Usuteadust õppis ta aastast 1705 (immatrikuleeriti 25. mail 1705) Kieli ülikoolis, aastatel 1709–1712 (immatrikuleeriti 28. mail 1709) Halle ülikoolis ja aastatel 1712–1713 (ei immatrikuleeritud) Jena ülikoolis, kus kaitses aastal 1713 magistriväitekirja. Oli aastatel 1714–1715 Tallinna Linna Keiserlikus Gümnaasiumis kreeka keele professor^[5][6]. Ordineeriti aastal 1716 Tallinnas õpetajaks.

Ta oli aastatel 1716–1756 Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja, ent hoolitses ka Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse ning aastal 1725 Maarja-Magdaleena koguduse eest. 1748. aastal nimetati ta Tartumaa III praostkonna praostiks, selles ametis oli ta surmani. Ühtlasi tegutses ta ka Tartu ühendatud kroonu- ja linnakooli inspektorina. Ta suri aastal 1756 ning maeti Laiuse kirikusse altari ette^[7][8].

Tema tütre Juliana mees Ernst Gottlieb Laamann oli Viru-Nigula koguduse õpetaja, tütretütre mees Johann Heinrich Maximilian Mylius Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja. Tema tütre Margarethe Dorothea mees oli Järva-Madise Püha Matteuse koguduse õpetaja Christoph Mertzig.