Krõbe talvekülm ja suurenenud tarbimine hoidsid ka veebruaris elektri hinda väga kõrgel. Millised võimsused aitaksid seda alla tuua? Kuidas kõrge elektri hind mõjutab Eesti konkurentsivõimet? Neid küsimusi esitas parlamendierakondade esindajatele ETV saade “Esimene stuudio”, kus EKREt esindas Riigikogu liige Evelin Poolamets, kelle hinnangul tõstavad elektrihinda erinevad tasud, mis hävitavad kokkuvõttes Eesti majanduse.
“Kui nüüd rääkida, miks elekter on kallis – ka Andres Sutt ütles, et probleem oli selles, et oli külm –, aga kui mina vaatan oma elektriarvet, mis juhuslikult kaasas on, siis pool sellest arvest kuulub igasugustele maksudele. Taastuvenergia tasu, varustuskindluse tasu, elektriaktsiis, tasakaalustamisvõimsuse kulu – ehk siis ükskõik kui palju elekter antud juhul ei maksa, siis vähemalt pool läheb igasugustele tasudele. Kui me niimoodi jätkame, siis me ju hävitame oma konkurentsivõime ja hävitame ka oma majanduse,” rääkis Poolamets.
Koalitsioonipoliitikud Marek Reinaas ja Andres Sutt aga avaldasid energeetikadebatis valitsuse värske strateegia, mille käigus tullakse täna välja valitsuses pikalt topanud maismaatuuleenergia vähempakkumisega.
Evelin Poolamets ütles, et minister rääkis endale vastu: ühelt poolt, et on vaja investeerida juhitavasse tootmisse ja seejärel jõudis jutuga ilmastikust sõltumata allikatesse. “Tegelikult ehitatakse üles kahte süsteemi, aga maksumaksja ehk tarbija peab mõlemaid üleval pidama,” märkis Poolamets, küsides, miks ei investeerita põlevkivikateldesse. “Muudkui räägitakse, et need on 60 aastat vanad ja kukuvad kohe kokku, aga ilma ka ei saa,” lisas ta.
Poolamets: “Kui siin räägitakse, et me tahame minna 60 aastat tagasi, siis meie valitsus tahab meid viia terve ajastu tagasi, keskaega, kus meie elukorraldus hakkab sõltuma sellest, kas tuul puhub või päike paistab.”
Ta lisas, et Eesti pole isegi seda CO2 kvoodi eest saadud raha pannud innovatsiooni.