Avalik arutelu on arutelu, kus on õigus osaleda igaühel[viide?]. Õigusteaduslikumalt on see avalik istung asja arutamiseks avatud menetluse korral[1].
Avalikud arutelud on kohustuslikud:
- ruumiliste planeeringute koostamisel ja menetlemisel,
- arengukavade ja planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamisel,
- loataotluste ja projektide keskkonnamõju hindamise (KMH) koostamisel jm sellistel juhtudel.
Avalikustamise eesmärk on tagada ühiskonnaliikmete võimalus kaitsta oma huve ja olla teadlik planeeringu, arengukava, keskkonnamõju hinnangu sisust või riigis kehtivast õiguslikust korrast vms.
Avalike arutelude liigid
Liigid planeerimisseaduse järgi
Planeerimisseaduse järgi on ruumilised planeeringud, mille puhul tuleb korraldada avalikke arutelusid:
Planeeringute avalikke arutelusid on kahte liiki: ühed on planeeringu lähtekohtade tutvustamiseks ja planeeringu sisu väljatöötamisel aktiivselt osalemiseks, teised viiakse läbi peale vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku lõppu ja seal arutatakse peamiselt avaliku väljapaneku aegseid märkuseid. Neil reeglina uusi ettepanekuid enam vastu ei võeta.
Üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu avalikke arutelusid korraldab riik. Üld- ja detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab avalikke arutelusid kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu koostamisel on arutelud alati kohustuslikud. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus.[2] Nendel aruteludel võib teha ettepanekuid lahenduse muutmiseks või esitada vastuväiteid.
Avalik arutelu keskkonnamõju hindamise menetlusel
Avalik arutelu on keskkonnamõju hindamise menetluse üks etapp, mille haldusorgan korraldab enne õigusakti andmist[1].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 21.10.2012)
- ↑ Planeerimisseadus
You must be logged in to post a comment.