Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Järva valla territooriumile Koeru, Koeru Maarja-Magdaleena kirikust 1 km kaugusele.

Aruküla mõis (saksa keeles Arroküll) rajati 17. sajandi esimesel poolel. Mõisaansamblisse kuuluvad peale klassitsistlikus stiilis härrastemaja (ehitatud 1830. aastatel) muu hulgas valitsejamaja, kelder ja klassitsistlik kaevumaja (härrastemaja ees väljakul). Härrastemaja, kaevumaja, härrastemaja ümbritsev park ning Tolli perekonna kabel 0,5 km häärberist lõunas on kultuurimälestistena kaitse all.

Aruküla mõis kuulus Gerstenbergidele, aastatel 1635–1651 Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisajal Rootsi väejuhile Lennart Torstensonile, varem Klein-Arrokülliks nimetatud mõis kuulus koos Mäo mõisaga meeslääni õiguse järgi krahv Torstensonidele ning 1651–1669 Anders Torstensonile, kes müüs mõisa Liivimaa kuberner Fabian von Fersenile ja ratsaväekapten Frantz Strassburgile. Aastatel 1669–1732 Straszburgidele, 1753. aastast Adam Friedrich von Knorringule (maetud 1761), Karl Georg von Knorringule (1773–1841)^[1], 1820. aastani Friedrich von Knorringile, 1820–1842 krahv Karl Wilhelm von Tollile ja 1919. aastani Eugen von Tollile^[2]. Mõisal on olnud 15 omanikku. Knorringite ajal olid sagedasteks külalisteks Adam Johann von Krusenstern ja Karl von Morgenstern.

1919. aasta maareformiga mõis riigistati.

Alates 1920. aastast on härrastemajas asunud kool. Tänapäeval asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja Koeru Muusikakool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Kool kasutab ka valitsejamaja.

2015. aastal Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kaasabil renoveeriti Aruküla mõisa peahoone.

Kivist mõisamaja ehitati 1782–1789. 19. sajandi alguses oli hoones tulekahju. Taastamine lõpetati 1810. aastaks Friedrich von Knorringi ajal.

Krahv Karl Wilhelm von Tolli ajal tehti 1820. aastate keskel suuri ümberehitusi Peterburi ampiiri eeskujul. Sellest ajas pärineb hoone praegune kuju. Paekivist hoone on 2-korruseline. Fassaad on hilisklassitsistlik. Valdav on raske neljal sambal kolmnurkviiluga kõrge portikus. Saal asub võlvitud soklikorruse peal.

Krahvide Tollide hauakabel (19. sajandi II pool) on mõisahoonest mõnesaja meetri kaugusel parkmetsas teisel pool maanteed. Sinna on maetud Tollide suguvõsa krahvliku haru liikmeid. Kabel restaureeriti 1996. aastal.

 Pikemalt artiklis Aruküla mõisa kalmistu

Park on rajatud 19. sajandil. Pargi koosseisu kuuluvat tagaaeda ümbritseb kivipostide ning ampiirstiilis detailidega malmist aed.

• Eesti mõisate loend
• Kalju Lepiku luulevõistlus
• Koeru Muusikakool

• 
  Tõllakuuri varemed
• 
  Sepisväravaga piirdemüür
• 
  Kelder
• 
  Ait
• 
  Kaevumaja
• 
  Vaade mõisahoone eest kaevumaja poole

• Aruküla mõis Koeru Keskkooli kodulehel
• Aruküla mõis Eesti mõisaportaalis
• Aruküla mõis (Koeru khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
• Fotod; allikas
• Vabariigi Valitsuse otsus 29. aprillist 1931 nr. XI–2
• Aruküla mõis Facebookis
• Aruküla mõisa lugu Mõisablogis

Koeru kihelkond

Kirik: Koeru
Mõisad: Aavere mõis | Ao mõis | Aruküla mõis | Ervita mõis | Kapu mõis | Liigvalla mõis | Norra mõis | Piibe mõis | Preedi mõis | Raigu mõis | Ramma mõis | Rõhu mõis | Udeva mõis | Vaali mõis | Vao mõis | Varangu mõis | Väinjärve mõis