Arthur Vierendeel (10. aprill 1852 Leuven – 8. november 1940 Uccle) oli Belgia ehitusinsener ja ülikooli õppejõud, Vierendeeli sõrestiku leiutaja.

Ta sai magistrikraadi 1874. aastal ehituse ja mäenduse alal Leuveni katoliiklikus ülikoolis. Töötas insenerina La Louvière'is paiknevas metallitoodete firmas Nicaise et Delcuve. 1889. aastal valiti ta Leuveni katoliikliku ülikooli ehituskonstruktsioonide ja tugevusõpetuse professoriks (emiriteerus 1936. aastal).

 Pikemalt artiklis Vierendeeli sild

1895. aastal leiutas ta sõrestiku tüübi, millel puudusid diagonaalsed jäigastavad elemendid. Hiljem nimetati see tüüp tema järgi Vierendeeli sõrestikuks. Vierendeeli leiutatud tarindus leidis rakendust Belgias, sealhulgas Belgia raudtee-ehituses (sillaehituses).

1897. aastal maailmanäitusel Brüsselis ehitas ta oma kulul 31,5-meetrise avaga silla.

Esimene sild, mis tema projekti järgi ehitati, oli 1902. aastal Avelgemi rajatud sild üle Schelde jõe.

Hiljem on ta avaldanud kirjutisi terase kasutamisest arhitektuuris ja insenerehitistes ning esteetika ja puhta inseneriteaduse (pure engineering) vahekorrast, öeldes, et metalltarindite dimensioonimisel tuleks eelkõige lähtuda esteetilistest kaalutlustest ja alles seejärel peaks kasutama matemaatilisi valemeid.^[1]

• 1889 – 8-osaline käsiraamat "Cours de stabilité des constructions" ('Tarindi stabiilsuse kursus')

• Vierendeeli sõrestik