Araabia keel

Araabia keel
Kokku kõnelejaid 422 miljonit
Keele leviala
Araabia keele erinevad dialektid

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي ) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Araabia keel (omanimetus اَللُّغَةُ اَلْعَرَبِيَّة‎ al-lughatu l-‘arabīyah või العربية‎ al-‘arabīyah) on kõige levinum afroaasia keelkonna semi haru keel ja oma kõrgkeelekujul ( الفصحى‎ al-fuşḩā üks ÜRO kuuest ametikeelest. Hinnanguliselt räägib araabia keelt 313 miljonit inimest emakeelena ja veel 424 miljonit teise keelena või võõrkeelena.[1][2] Oma rolli tõttu liturgilise keelena kujunes araabia keel ka rahvusvaheliseks keeleks.[3] Moodne araabia kirjakeel põhineb klassikalisel araabia keelel – Koraani ja luule keelel – ning erineb märgatavalt araabia araabia murretest, mida kõneldakse igapäevaelus.

Seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas[viide?].

Araabia keelt kõnelesid algselt beduiinid Araabia poolsaarel.

7. sajandil kujunes araabia kirjakeel. Kui tekkis Araabia kalifaat, levis araabia keel koos islamiga ja araabia kultuuriga naabermaadele.

Klassikalisest araabia keelest on viimase pooleteise aastatuhande jooksul välja arenenud suur hulk araabia murdeid. Kõigi selle keele kõnelejate jaoks, välja arvatud malta keele kõnelejad, on araabia ühiskeel kirjakee ja katuskeel. Malta keel on läheduses suguluses Magribi araabia murretega, kuid erinevalt teistest araabia kõnekeele kujudest arendati sellest iseseisev kirjakeel. On vaieldav, kas ühiskeelt saab pidada tänapäevaseks kirjakeeleks (vt ka standardkeel). Sageli puudub ühtne sõnavara paljude tänapäeva mõistete jaoks, samuti oskussõnavara paljudes tänapäeva teaduse valdkondades. Pealegi on ühiskeel konkreetsetes araabia maades suhteliselt harva suuline suhtlusvahend.

Vanast kirjakeelest lähtunud araabia ühiskeel on tänapäeval araabia maade riigikeel. Selles keeles toimub kooliõpetus, ilmuvad ajalehed ja raamatud. Rahvakeel on eri maades erinev ning kohalikud vormid ei pruugi olla vastastikku mõistetavad, näiteks on Marokos räägitav araabia keele variant piisavalt erinev, et standardkeele kõneleja ei mõistaks sellest paljut. Eri maade araabia murded erinevad üksteisest osalt väga palju, ehkki enamasti ainult häälduse poolest, ning suure geograafilise vahemaa korral ei ole need vastastikku arusaadavad või on raskesti arusaadavad. Nii näiteks varustatakse Alžeeria filmid, mis on vändatud sealses murdes, osaliselt ühiskeelsete subtiitritega, kui neid näidatakse Pärsia lahe Araabia riikides.

Araabia kiri koosneb 28 peamiselt kaashäälikumärgist.

Euroopa keeltesse on araabia keelest laenatud palju sõnu, näiteks alkohol, algebra, asimuut, kuup, kohv, tariif, talisman. [viide?]

Riigid, kus on riigikeeleks araabia keel

Nr. Riik # Rahvaarv
#-359 288 109
1. Alžeeria33 333 216
2. Bahrein708 573
3. Komoorid798 000
4. Tšaad10 146 000
5 . Djibouti496 374
6. Egiptus80 335 036
7. Eritrea4 401 000
8. Iraak26 783 383
9 Iisrael7 184 000
10 Jordaania5 924 000
11 Kuveit3 100 000
12 Liibanon4 099 000
13 Liibüa6 036 914
14 Mauritaania3 069 000
15 Maroko33 757 175
16 Omaan3 204 897
17 Palestiina Riik3 800 000
18 Katar841 000
19 Saudi Araabia24 735 000
20 Somaalia9 118 773
21 Sudaan39 992 490
22. Süüria20 314 747
23. Tuneesia10 102 000
24. Araabia Ühendemiraadid4 496 000
25 . Jeemen22 230 531

Välislingid

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Sprecher on ilma tekstita.
  2. Arabic, ethnologue.com.
  3. Arabische Sprache, bpb.de.