Araabia keel

Araabia keel
Araabia keel
Kokku kõnelejaid	422 miljonit
	Araabia keele erinevad dialektid

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي ) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Araabia keel (omanimetus اَللُّغَةُ اَلْعَرَبِيَّة‎ al-lughatu l-‘arabīyah või العربية‎ al-‘arabīyah) on kõige levinum afroaasia keelkonna semi haru keel ja oma kõrgkeelekujul ( الفصحى‎ al-fuşḩā üks ÜRO kuuest ametikeelest. Hinnanguliselt räägib araabia keelt 313 miljonit inimest emakeelena ja veel 424 miljonit teise keelena või võõrkeelena.^[1]^[2] Oma rolli tõttu liturgilise keelena kujunes araabia keel ka rahvusvaheliseks keeleks.^[3] Moodne araabia kirjakeel põhineb klassikalisel araabia keelel – Koraani ja luule keelel – ning erineb märgatavalt araabia araabia murretest, mida kõneldakse igapäevaelus.

Seda kõneleb 422 miljonit inimest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas^[viide?].

Araabia keelt kõnelesid algselt beduiinid Araabia poolsaarel.

7. sajandil kujunes araabia kirjakeel. Kui tekkis Araabia kalifaat, levis araabia keel koos islamiga ja araabia kultuuriga naabermaadele.

Klassikalisest araabia keelest on viimase pooleteise aastatuhande jooksul välja arenenud suur hulk araabia murdeid. Kõigi selle keele kõnelejate jaoks, välja arvatud malta keele kõnelejad, on araabia ühiskeel kirjakee ja katuskeel. Malta keel on läheduses suguluses Magribi araabia murretega, kuid erinevalt teistest araabia kõnekeele kujudest arendati sellest iseseisev kirjakeel. On vaieldav, kas ühiskeelt saab pidada tänapäevaseks kirjakeeleks (vt ka standardkeel). Sageli puudub ühtne sõnavara paljude tänapäeva mõistete jaoks, samuti oskussõnavara paljudes tänapäeva teaduse valdkondades. Pealegi on ühiskeel konkreetsetes araabia maades suhteliselt harva suuline suhtlusvahend.

Vanast kirjakeelest lähtunud araabia ühiskeel on tänapäeval araabia maade riigikeel. Selles keeles toimub kooliõpetus, ilmuvad ajalehed ja raamatud. Rahvakeel on eri maades erinev ning kohalikud vormid ei pruugi olla vastastikku mõistetavad, näiteks on Marokos räägitav araabia keele variant piisavalt erinev, et standardkeele kõneleja ei mõistaks sellest paljut. Eri maade araabia murded erinevad üksteisest osalt väga palju, ehkki enamasti ainult häälduse poolest, ning suure geograafilise vahemaa korral ei ole need vastastikku arusaadavad või on raskesti arusaadavad. Nii näiteks varustatakse Alžeeria filmid, mis on vändatud sealses murdes, osaliselt ühiskeelsete subtiitritega, kui neid näidatakse Pärsia lahe Araabia riikides.

Araabia kiri koosneb 28 peamiselt kaashäälikumärgist.

Euroopa keeltesse on araabia keelest laenatud palju sõnu, näiteks alkohol, algebra, asimuut, kuup, kohv, tariif, talisman. ^[viide?]

Riigid, kus on riigikeeleks araabia keel


Nr.	Riik	# Rahvaarv
#	-	359 288 109
1.	Alžeeria	33 333 216
2.	Bahrein	708 573
3.	Komoorid	798 000
4.	Tšaad	10 146 000
5 .	Djibouti	496 374
6.	Egiptus	80 335 036
7.	Eritrea	4 401 000
8.	Iraak	26 783 383
9	Iisrael	7 184 000
10	Jordaania	5 924 000
11	Kuveit	3 100 000
12	Liibanon	4 099 000
13	Liibüa	6 036 914
14	Mauritaania	3 069 000
15	Maroko	33 757 175
16	Omaan	3 204 897
17	Palestiina Riik	3 800 000
18	Katar	841 000
19	Saudi Araabia	24 735 000
20	Somaalia	9 118 773
21	Sudaan	39 992 490
22.	Süüria	20 314 747
23.	Tuneesia	10 102 000
24.	Araabia Ühendemiraadid	4 496 000
25 .	Jeemen	22 230 531