Algonkini keel (inglise keeles Algonquin, algonkini keeles anishinaabemowin[viide?]) on algonkini-ritva keelkonna algonkini keelte hulka kuuluv keel.[2][3] See on lähedases suguluses odžibvei keelega; mõnikord peetakse seda odžibvei keele murdeks.[viide?]
Algonkini keele kõnelejad on algonkinid.[viide?] Algonkini keelt kõneleb emakeelena umbes 1800 inimest, kelle arv väheneb.[viide?] Vähem kui 10% keelt kõnelevatest inimestest on ühekeelsed.[viide?]
Algonkini keelt kõnelevad inimesed elavad Kanadas Edela-Québecis, Loode-Ottawas, Maniwaki lähialadel ja Golden Lake'i piirkonnas Ontarios.[viide?]
Algonkini keelel on kaks murret: põhjaalgonkini murre ja lõunaalgonkini murre ehk Nipissingi murre. Murdeerinevused on suured.[viide?]
Keelkonna andmed Ethnologue’i põhjal
- Keele staatus: 6b (ohustatud).
- Dialektid: põhja-algonkin, lõuna-algonkin.
- Keelekasutus: usutalitused ja kaubandus.
- Keele areng:
Kirjaoskuse määr L1: 30% -60%. Kirjaoskuse määr L2: 75% -100%. Keelt
õpetatakse põhikoolis, mõningaid suulisi ja kirjalikke vorme keskkoolis.
- Kirjaviis: ladina tähestik. [4]
Arvsõnad
Kirjapildis kasutatakse araabia numbreid, kuid hääldus on järgmine:[5]
| pejig | üks |
| nìj | kaks |
| niswi | kolm |
| new | neli |
| nànan | viis |
| ningodwàswi | kuus |
| nìjwàswi | seitse |
| nishwàswi | kaheksa |
| shàngaswi | üheksa |
| mitàaswi | kümme |
Keele struktuur ja andmed
Algonkini dialektid
Algonkini keeles on kaks murret – põhja-algonkin ja lõuna-algonkin.[6]
Foneetika
Kaashäälikud
| Bilabiaal | Alveolaar | Post-alveolaar | Velaar | Kõrisulghäälik | ||
| Klusiil | heliline | b [b] | d [d] | g [ɡ] | ||
| helitu | p [p] | t [t] | k [k] | |||
| aspireeritud | p [pʰ] | t [tʰ] | k [kʰ] | |||
| Afrikatiiv | heliline | dj [d͡ʒ] | ||||
| helitu | tc [t͡ʃ] | |||||
| Frikatiiv | heliline | z [z] | j [ʒ] | |||
| helitu | s [s] | c [ʃ] | h [h] | |||
| Nasaalhäälik | m [m] | n [n] | ||||
| Poolvokaalid | w[[w] | y [j] |
Täishäälikud
lühike
a [ʌ]
e [e] or [ɛ]
i [ɪ]
o or u [ʊ]
pikk
à (ka á või aa) [aː]
è (ka é või ee) [eː]
ì (ka í või ii) [iː]
ò (ka ó või oo) [oː]
Täishäälikuühendid
aw [aw]
ay [aj]
ew [ew]
ey [ej]
iw [ew]
ow [ow]
Hääldus
Algonkini keeles on nasaaltäishäälikud, mille hääldus sarnaneb sellega, kuidas inglise täishäälikud häälduvad mõnikord läbi nina enne m ja n. Algonkini vokaalid nasaliseeruvad automaatselt enne nd, ng, nj või nz. Näiteks kìgònz ("kala") hääldatakse [k ʰ i ː ɡõ ː z], mitte [kʰiːɡoːnz].
Keelenäide
anokì kìjig [ʌnokiː kiːʒɪɡ] – tööpäev
- Miigwechwewin Kichi-mìgwech Gzheminido mìnwà nogoding
- Gì wàmdamàng Kìzhap Kìzis gì binàbid.
- Kichi-mìgwech gì mìzhyàng iw sa Bimàdziwin.
- Kichi-mìgwech gì mìzhyàng Nigigòg
- Wìdòkwishnàng dji namàyàng gwayak Jibmoseyàng.
- Kichi-Mìgwech Gzheminido kinagego.[7]
Tõlge:
- Tänupalve
- Tänan Sind Looja tänase eest.
- Tänan Sind uue päeva eest.
- Tänan Sind kõigele elu andmise eest.
- Tänan Sind meie vanemate eest.
- Juhata meile kuidas püsida õigel teel.
- Tänan Sind Looja kõige eest.
Mida huvitavat veel?
Eelkooliealistele lastele on üheks meetodiks algonkini keele õpetamisel trummimäng ja laulmine.[8]
Viited
- ↑ "Algonquin". ethnologue.com. Vaadatud 30.01.2014.
{{netiviide}}: eiran teksti "Ethtnologue" (juhend) - ↑ Linguae: algonkini keeled
- ↑ Linguae: keelte loend
- ↑ (http://www.ethnologue.com/language/alq)
- ↑ (http://www.native-languages.org/numbers/algonquin_numbers[alaline kõdulink].htm)
- ↑ (http://www.ethnologue.com/language/alq)
- ↑ (https://web.archive.org/web/20140803090553/http://algonquinsofpikwakanagan.com/culture_language.php)
- ↑ (https://web.archive.org/web/20140803090553/http://algonquinsofpikwakanagan.com/culture_language.php)
You must be logged in to post a comment.